-organeid (kindralstaap, kaitsejõud, välisministeerium, Eesti välisesindused, haridusministeerium, riigivanema kantselei, Tartu Ülikool jt). Theodor Luts hakkas Eestis filme tegema ajal, mil see ala oli meil alles kujunemisjärgust. Aastail 1926-1932 oli ta viljakuselt ja filmikunstisiseste võimaluste sihipäraste otsingute poolest teine silmapaistev operaator-režissöör Konstantin Märska kõrval. Kuid ta erines nii nimetatuist kui kõigist tollal tegutsenud filmimeestest oma riigitruu ainestikuga ja valmidusega täita ja ise hankida ametlikke tellimusi. Ometi tuleb Lutsu kui praktiku arvele kanda hulk temaatilis-kunstilisi avastusi meie filmiloos. Esimesena kohalikest operaatoreist lülitas ta dokumentaal- (ja õppe-) filmi mängulise süžee ja tõi ekraanile Eesti saared. Seda teemat arendas „Eesti Kultuurfilmis“ edasi Konstantin Märska. Kuid Lutsu suurimaks panuseks meie dokumentaalfilmi arengusse säilinud materjali
Vapustatud ja vaikivad, lugesid need vastuse neid piinanud küsimusele ema silmadest. King lendas Memphisesse umbes nädal enne saatuslikku päeva. Seal streikis 400 linna prahivedajat. Poolemiljonilises linnas, blues'ide sünnimaal, moodustasid neegrid elanikkonnast 42 protsenti, prahivedajaist olid aga peaaegu kõik neegrid. Selline suhe oli iseloomulik kogu maale: raske füüsilise ja vähetasuva töö tegijate hulgas on alati ülekaalus neegrid. Dr. King liitus piketeerijatega. Foto- ja filmimeestest ning ajalehereporteritest ümbritsetuna läksid streikijad kindlalt koos inimestega, kes olid saanud vankumatuse, mehisuse ja vapruse sümboliks. See viis endast välja Memphise rassistid, nende järeltulijad, kes 100 aastat tagasi lõid kurikuulsa rassistliku pogrommiorganisatsiooni Ku-Klux-Klan. Püüdes piketeerijaid laiali ajada, provotseerisid rassistid kokkupõrke. Nagu alati oli neile seejuures abiks politsei.
annaabi.ee 
