Gabo ja Kandinsky (kõige kuulsamad). Piscator, ja ta kunstnikest sõbrad G.Grosz, J.Heartfield ja kirjanik W.Herzfelde astusid Saksamaa Kommunistlikku parteisse. Nad moodustasid Berliini dada vasakpoolse tiiva. Nad otsustasid, et sõda tuleb pidada kodus ning Grosz ja Heartfield hakkasid koos kollaaze looma, Herzfelde asus raamatuid välja andma, mille illustreerisid siis kas Grosz või Heartfield. Kollaazidel oli ka fotograafilisi detaile kasutatud, Heartfield kasutas fotosid ja filmimaterjale oma kunsti toormaterjalidena. Heartfield pani aluse fotomontaazile.Vene kunstnikud imetlesid Groszi ja Heartfieldi töid, maalikunst kuulutati surnuks. Rodtsenko ja Majakovski tegelesid fotomontaazi ja luulega. Rodtsenko lisas Majakovski luuletusele fotosid luuletuse esileedi Lilija perekonnaalbumist, kuid kasutas ka muid fotograafilisi allikaid, et nüansirikas ja pealetükkiv luuletus oleks võrdväärne visuaalse vormiga. Groszi lähteallikateks olid kubism ja futurism
Hiljem hakati kasutama atsetaattselluloospõhimikku, mis toatingimustel on võimeline säilima kuni 100 aastat, paremad hoiutingimused pikendavad selle eluiga. 1950ndate alguses võeti kasutusele ka polüesteralusel filmilinte, mille säilivusaeg on kuni 300 aastat. Selleks, et eristada atsetaat- ja polüester filme tuleohtlikest nitroalusel filmidest on ohutud filmilindid varustatud märkega safety, non-flam või besopasnaja. Rahvusarhiiv säilitab filmimaterjale nagu enamus arhiive pimedas, ultraviolettkiirte kaitseks pakendatakse need originaalkarpidesse või kottidesse ja nende puududes musta puhverdatud või neutraalsesse paberisse. Kaitseks tolmu eest pannakse filmimaterjalid filmikarpidesse ja sealt edasi plastikkottidesse. Samuti kotid aitavad säilitada niiskusereziimi. Nitroalusel filme ei pakendata õhukindlalt plastikkotti. Eemaldatakse kõik paberdokumendid ja muud asjad, et säilitada maksimaalne kaitse. Hoiuruum peab olema nagu
annaabi.ee 
