tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja kultuur. Tänapäeva Eesti kultuur kipub püüdlema üha rohkem ja rohkem läänemaailma suunas, kuigi kõigest 25 aastat tagasi oldi alles endises sotsialismileeris. Filmikunstis on Eesti alles uus ja noor nägu, kuid siiski suudab ka Eesti väga häid filme teha ning ka koostöö teiste filmigruppidega pole Eestlastele võõras ning võib ka öelda, et Eestis on tavaliseks saanud koostöö tegemine teiste riikide filmigruppidega. Isegi kirjandus muutub koos kultuuriga ja kultuur muutub meie kirjandusega. Kui õppida meie minevikust siis oht Eesti kultuuri hävingule on okupatsiooni ajal, sest kui keegi Eesti ära vallutab, siis pole Eestil enam õigust oma kultuuri kaitseda. Alguses suudetakse
(Tänapäeva kunst) Eraldi kunstiliigina on hakatud käsitlema fotograafiat. Enam leiavad kasutamist installatsioon, performance ja video. 1992 loodi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja 2006. aastal avati Kumu kunstimuuseum. (... film) Filmikunstist on tuntud näiteks Arvo Iho (Karu süda), Sulev Keedus (Georgica), Elmo Nüganen (Nimed marmortahvlil), Ilmar Raag (Klass) ja Veiko Õunpuu (Sügisball, Püha Tõnu kiusamine). Tavaliseks on muutunud koostöö tegemine teiste riikide filmigruppidega. Priit Pärna on viinud Eesti animatsiooni maailmakaardile ning väga populaarsed on Heiki Ernitsa ja Janno Põldma koostöös valminud animafilmid. Samuti alustas Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni õpetamist. Seoses filmikunsti levikuga on Eesti jõudnud ka Oscari galale, filmidega „Mandariinid“ ja „Vehkleja“. „Vehkleja“ pääses 9 parima hulka, gala toimub 28. veebruar 2016. (Teater ja kirjandus) Teatri arengule on olulist mõju avaldanud Peeter Jalakas, Tiit Ojasoo, Ene-Liis
annaabi.ee 
