kümme tundi. See tagas selle, et inimesed ei olnud nii ära aetud. Kas sa töötad kaheksa tundi või sa töötad kuusteist tundi, on ikka suur vahe, leiab Laansalu. Ta tõdeb, et Nõukogude Eestis oli hulganisti kergem filmitööd teha. Tänapäeval on see protsess filmitootmise juures läinud tunduvalt keerulisemaks. Eeskätt on tootmisperioodid tükk maad lühemad. Ka raha on võrreldes Nõukogude ajaga tunduvalt vähem. Tänapäeva filmigrupi suurus võib olla küll teinekord päris suur, kuid siiski on tootmisgupp harilikult kõige väiksem, sest millegi pealt pead sa ju kokku hoidma. Nõukogude Eesti filmikunstis oli aga kõik filtreeritud. Rahad tulid otse Moskvast. Kui sinu projekt oli saanud heakskiidu, mis kaitsti Moskvas ära, siis raha üldiselt sai ja sai ka nii palju kui vaja oli st kui palju sa suutsid ära tõestada, et sul vaja läheb. Raha tuli aga kopika pealt kõik ära kulutada
operaatoriabile, see näpistab teda. Reet lõkerdab ja lööb kaaslasele mööda sõrmi, pigem innustavalt kui korralekutsuvalt. Ja jälle sosistavad nad midagi. Nüüd liitub nendega ka Helle. Madis näeb seda kõike, aga muigab üsna heakskiitvalt. Ja äkki tunneb Mati, kuidas ta südame ümber kokku jookseb jahe, iiveldama ajav hirmuhoog: aga äkki nad juba teavad midagi kirjast? Sellest kirjast stuudio direktorile, kus Mati anonüümselt kaebas, et ,,rezissöör Madis Kartul on muutunud filmigrupi bordelliks ja oma võimu kasutades riietur Maret Kinksi ebamoraalsetele suhetele meelitanud". Siis ... siis on äkki kogu see tänane filmimine üks mõnitamine ja kättemaksuoperatsioon? Tahetakse minust naljanumbrit teha ... Ei usu, rahustab Mati ennast, kiri sai posti pandud alles neli-viis päeva tagasi. Helle läheneb Matile magusalt naeratades ja Mati juba arvabki nägevat tema pilgus t e a d l i k k u s t
annaabi.ee 
