Vägivald, kuritegelikud jõugud, narkootikumid need olidki filmi peamised märksõnad ning nendega seotud emotsioonid olid tõesti suurepäraselt edasi kantud vaatajale. Vähemmeeldisid stseenid, kus Rass pidi enda eluga riskima, et hakkama saada, sest see muutis sisimas mind kurvaks ja rahutuks. Puudu ei jäänud ka positiivsetest emotsioonidest, mis olid seotud inimsuhete ning esimese armastusega. Need emotsioonid tõstsid suunurgad ülespoole ning muutsid filmigi natukene rõõmsamaks. Just nendest positiivsetest emotsioonidest olid täis armastusavalduste stseenid, kus Rass avaldas Renitale oma siiraid tundeid. Filmi peamõte oli kindlasti see, et noored mõistaksid, kui oluline on hoida oma elu rööbaste peal ning edasi liikuda ainult mööda rööpaid. Kes korra rööbastelt maha sõidab, võib kindel olla, et sinna tagasi saada polegi nii kerge. Filmi peamõte suutis mind isiklikult
Müürsepp, Karol Kuntsel, Lauri Pesur või Dmitri Kurilov, Taavi Paomets või Fredi Pärs, Silver Laas või Karl-Erik Tamme, Maarius Pärn või Siim Kornel, Indrek Ventmann, Anett Schneider, Katrin- Merili Poom, Kaia Oidekivi, Kethi Uibomägi, Kristiina Renser, Ruudo Vaher, Raahel Pilpak, Madis Mäeorg jt. Lavastuses osaleb Tantsu- ja laulukool WAF Muusikal Grease Kuivõrd Grease on viimasel aastakümnel siin Eestis suht populaarseks muutunud ja oleme lastega filmigi korduvalt vaadanud, siis oli suhteliselt selge, et läheme uut lavastust Tartus vaatama. Piletid maksid muidugi terve varanduse ja mõnes mõttes oleks parem, kui mingit rahamaitset suhu ei tuleks (mul ei tulnud). Täna lugesin Tartu Postimehest teatriteaduse tudengi arvustust ja mõtlesin, et panen siiski oma mõtted ka kirja, kuna mulle tundus see arvustus … kuidagi vale. (Nüüd hiljem kirjutab ka Verni Leivak suures Postimehes – temaga olen nõus.
annaabi.ee 
