aastal koos abikaasaga Pariisi, kus ta sai tuttavaks venelasest filmioperaatori Toporkoviga, kes oli sel ajal Pariisis oma erialal üks paremaid ja tuntumaid. Toporkov õpetas Lutsule filmikaamera tähtsamaid saladusi ning jagas algajale vajalikke näpunäiteid. Toporkov müüs Lutsule oma vana kaamera, pärast mida hakkas Luts mööda Pariisi ringi kolama ja saadud õpetuse põhjal ülesvõtteid tegema. Luts veetis Pariisis pool aastat ning kodumaale naasnuna hakkas ta innukalt siinset filmielu edendama. Kuid alata tuli tasa ja targu, sest puudus raha kõigi ideede koheseks teostamiseks. Luts alustas filmide tegemist 1926. aasta paiku. Sageli täitis Luts välis- ja kaitseministeeriumi tellimusi, filmides reservväelaste kordusõppusi, noorsoo- ja sõjaväeorganisatsioonide suvelaagreid, noorsõdurite väljaõpet. Aastatel 1927–1932 finantseeris ja lavastas Theodor Luts Eestis kolm mängufilmi. Vabadussõja-ainelist poliitilis-
Vetemaa on üks enam tõlgitud eesti kirjanikke. 1970. aastail kirjutas Vetemaa peamiselt näidendeid, 1980. aastail iroonilise elukujutusega proosateoseid. Vetemaa on vaimukas sõnastaja ja tugev tegelaste hingeelu kujutamises. Murdepunkt Murdepunktiks on ,,Hõbedaketrajad" (1977), teos teose loomisest, mis näitab Eesti kuulsaimast hobusevargast Rummu Jürist filmi tegemist. Keskpunktiks on 70ndate nõukogu Eesti filmielu tegelastevahelised intriigid, kadedus ning oskamatus kunsti teha. ,,Kalevipoja mälestustega" on sarnane Rummu Jüri rahvuskangelase maine üle irvitamine. Järgnevat diloogiat ,,Ah soo..." (1979), ,,Või nii!!!" (1983) peetakse tragikomöödiaks, kuna tõsiseid probleeme (tühirabelemist) käsitleb Vetemaa sõbralik-pilkavalt. Nendest romaanidest alates hakatakse Vetemaad pidama ajaviitekirjanikuks. 1985.aastal ilmus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
