Esmane reaktsioon, kui õppejoud lausus, et toimub filmivaatamine, oli muidugi see, et mis jama me nüüd siis vaatama hakkame? See tuleneb tõenaoliselt sellest, et üldiselt koolis komöödiaid ei vaadata. Kui uurisin selle filmi kohta veidi internetist, selgus, et see on samalt tegijalt, kes on teinud valmis filmi "Office Space", mis on minu arvates super film ja hästi ülesehitatud komöödia. Ei jõua ära imestada, et ma Idiocracy-st mitte kui midagi kuulnud ei ole. Filmielamus oli minu jaoks väga meeldiv, no tõesti "awesome" film. On võetud situatsioon või õigemini olukord, mida kardetakse ja millepärast keelitatakse noori õppima ja viidud see äärmuseni. Esialgu, kui jutustaja ütles, et aeg on edasi läinud, ei osanud kohe kindlasti midagi sellist oodata. "Uusaja" alguses selles filmis valmistas veidi pettumust see, et kui tavaliselt tulevikuteemalistes filmides on igasugu lahedat tehnikat, siis selles mitte, tavalised kopad ja kahtlased autod.
saaks särav tekst kirjandusteoses. Raske on ette kujutada ja silme ette manada, kuidas on võimalik filmilinal nähtud värv, heli, valgus, dünaamika pressida konkreetsesse teksti või üksikutesse sõnadesse ning mis annaks raamatulugejale samasuguse tundeelamuse kui laia ekraaniga kinosaalis istudes. Aga pole ju välistatud, et äkki on võimalik halvast filmist tõesti hea raamat kirjutada ning mis annaks lugejale emotsionaalset rohkem, kui kehv filmielamus ekraanil. Kindlasti ei ole ka vähetähtis asjaolu, et kus ja kuidas nautida kirjandust või filmi. Tavaliselt on raamatu lugemine lugejale üpriski intiimne tegevus, mis eeldab rahulikku keskkonda ning aega süübimiseks teosesse. Ei ole veel näinud raamatute masslugemist kärarikkas ja inimtäis keskkonnas ning seda vist ei saagi nägema, kui just mitte sumisevat raamatukogu arvestada. Seevastu kinolinal toimuv on masside kogunemise alge, kuigi eks ole võimalik ka üksi
loopimine, üks lendas kogemata tee peale ja sattus sinna rattakodarate vahele. Vanemad reageerisid selle peale karmilt, me kõik olime valmis juba teatrisse minema, tegime vennaga õue peal aega parajaks, aga siis karistuseks ei lastud kumbagi. Aga päästis meid see sama konstaabel, kes küsis, et miks siis poisse pole, ja kuuldes, et karistuseks oli meid koju jäetud, nõudis, et olgu poisid ka kaasas, ja siis tuldi meile järele. Esimene filmielamus? Seda küll ei oska kindlalt öelda, aga üldiselt hakkasid filmid tulema rohkem Saksa ajal, võimalik, et ma nägin esimest filmi juba Saksa aja esimesel aastal Märjamaal koolimajas, kus oli üles seatud pisike projektor keset saali. Näidati filme Alpidest, ilusast loodusest, see võis ollagi esimene kord. Eesti ajal ju oli ka filminäitamise kohti, aga mulle ei meenu, et oleksin kusagil midagi näinud. 1941. aasta suvel peatati pealetungivad Saksa väed Märjamaa all mitmeks nädalaks
annaabi.ee 
