Valton, Arvo (Vallikivi) on prosaist,luuletaja, stsenarist ja tõlkija. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, koos vanematega väljasaadetuna õppis 1951-53 Novosibirski obl. Tsanõ keskk-s 1951-53, lõpetas Magadani obl. Susumani keskk-i ja tuli tagasi Eestisse. 1954-59 õppis TPI Keemia- ja Mäeteaduskonnas, lõpetas mäeinsenerina, töötas 1959-61 Maardu Keemiakombinaadis ja 1961-68 Tallinna Mõõduriistade Tehases. 1961-67 õppis Üleliidul. Kinoinstituudi kaugõppes filmidramaturgiat, hiljem töötas stuudio ,,Tallinnfilm" toimetuses. KL-i liige(eesti nõukogude kirjanike liit,ensv kirjanike liit, al. 1989 eesti kirjanike liit) 1965, juh. liige 1971.a-st, esimehe at. 1990-92. Eesti Kinoliidu liige 1979. EV Riigikogu saadik 1992-95. Valtoni esimestele lühiproosakogudele ,,Veider soov" (1963) ja ,,Rataste vahel" (1966) on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine, 1960.a-te teisel poolel toimus tema loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiril
Hakanud välja andma kogutud teoseid. 2014 jõudis 24nda köiteni. Mängib 60-70-80ndate proosas olulist rolli. Debüüt 1963 Veider soov - sellel raamatul pole midagi viga, aga mingis mõttes tüüpiline sulaajastu proosa. Samal ajal tuleb Unt ja tüüpilisust hakkab Unt kiiremini muutma. Valton jõuab hiljem kirjandusse. Arvo Vallikivi (valton vana suguvõsa nimi) perekond viiakse Siberisse, lõpetab Venemaal keskkooli, tuleb Siberist tagasi. Õpib filmidramaturgiat ja filmistsenaariume kirjutanud. Kõige tuntum stsenaarium "Viimne reliikvia" Valton senimaani ei ole selle tulemusega leppinud, et rahvusromantiline tilulilu tuli millegi tõsise asemel. Hilisemas eas järjest rohkem tegelnud soome-ugri rahvaste kultuuridega. Väikerahvaste autoreid eesti keelde tõlkinud. Peaaegu kõik uuemad tõlked temalt. Tegelenud poliitikaga. 60ndate teisel poolel püüdleb midagi muud. Novelliautor, saab tuntuks 60-70ndatel.
annaabi.ee 
