Peale Teist maailmasõda, 1945. aastal, sai temast Horvaatia kunstnike ühingu ULUH liige. 1953. aastal korraldas ta Pariisis, kus ta oli juba paar kuud elanud ja töötanud, kunstinäituse. 1959. aastal joonistas ta Horvaatia naivistide arvates oma kõige hinnalisema töö "Hirvede pulm" ("The deer wedding"). Generalicil on palju järgijaid. Esimesest generatsioonist ehk siis temaga samal ajal töötanud kunstnikest Franjo Mraz ja Mirko Virius. Teisest põlvkonnast Franjo Filipovi, Dragan Gazi, Josip Generali, Ivan Veceraj. Kunstnik suri 1992. aasta 27. novembril. Ivan Generalic. Puuraiujad. 1959. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvilit tuntakse enamasti Niko Pirosmani nime all. Ta oli gruusia naivist, kes sündis 1862. aasta 5. mail. Ta sündis talunike perekonnas nagu ka Ivan Generalic, kuid jäi juba lapsena orvuks
luuser, reiting, insaider, strets). Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935.aastal kirja pannud Elmar Muuk: inglispärased võõrsõnad kirjutatakse eesti õigekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles ääldatakse. (Leemets 2002:44) Laenude kirjapilt võib põhineda lähtekeelendi hääldusel ja osalt ka kirjapildil. Lõpuks võib kirjapilt kujuneda ka vahenduskeele mõjul. Horvaadi lingvist Rudolf Filipovi on eri keelte anglitsismide ortograafias eristanud neli varianti: 1) Laenu ortograafia põhineb lähtekeelendi hääldusel (eesti keeles seega bagi, fänn) 2) Laen järgib muutmatul kujul lähtekeelendi ortograafiat (server, grunge) 3) Laenu ortograafia põhineb osalt lähtekeelendi hääldusel ja osalt, kirjapildil (faks < fax, häppening < happening, eesti sõna hääldatakse üldjuhul teises vältes)
annaabi.ee 
