4,98. Imikuid sureb iga 1000 kohta 18,75. Läbi aegade on see vähenenud, sest näiteks 1990. aastal sündis iga 1000 inimese kohta 32 uut elanikku ning suri 7. 2000. aastal sündis 1000 inimese kohta 27,85 ning suri 6,13. Linnastumine Filipiinide suurimad linnad on Manila (pealinn, populatsioon 11,449 miljonit), Davao (populatsioon 1,48 miljonit), Cebu City (populatsioon 845 000) ja Zamboanga (populatsioon 827 000). Pildil on näha nende asukohad. 2010. aasta seisuga elab 49% filipiinlastest linnades. 8 Energiatööstus Filipiinidel toodetakse aastas elektrit 64,16 miljardit kWh. 66,1% sellest toodetakse fossiilkütustega, 21,1% hüdroenergiaga ning 12,8% teiste taastuvate energiaallikatega. Fossiilkütustest kasutatakse kivisüsi, õli, petrooleumi ja naturaalset gaasi. Hüdroenergia on ülesehitatud jõgedele ja koskedele. Teised taastuvad energiaallikad on tuul ning geotermaalenergia
Suurem osa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased) ja filipiinlased moodustavad 90% elanikest. Suurimad rahvad on visaiad, tagalogid, ilokod jt. Mindanaol ja selle läheduses saartel elab palju islami usku morosid. Üle kogu maa paikneb mitusada animistide ahk hingeusklike suguharu. Filipiinide ühiskeel on tagalogi keelele tuginev filipino, kuid kokku räägitakse riigis umbes 80 keelt. Zamboangas kõneldakse tsabakanot, üht hispaania keele kreooli murrakutest. Natuke üle poole filipiinlastest elab linnades, põhiliselt Manila linnastus. Hispaania pärandus: Filipiinid olid 333 aastat Hispaania võimu all ja see on piisavalt pikk aeg jätmaks jälgi maa arhitektuuri ja kultuuri. Hispaaniast ja Ladina-Ameerikast Filipiinidele sõitnutele tulevad tuttavad ette koloniaalajast pärit vanad ehitised, eriti kirikud. Hispaania keel, mis oli kunagi olnud Filipiinidel riigikeel, on sellest staatusest nüüdseks taandunud. Põhiandmed: Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 70 724 000