Foto 5. Mikroskoobi pilt teise kanga musta lõnga kiududest 7 Foto 6. Mikroskoobi pilt teise kanga valge lõnga kiududest Foto 7. Mikroskoobi pilt teise kanga höbedase lõnga kiududest III kangas Lõime-ja koelõngad on sarnased ja paiknevad ühtlaselt kangas. Tegemist on filamentkiududega. Lõngad koosnevad ühest kiuliigist, sest koe-ja lõimelõngad on sarnased. Ehk tegemist on üheliigilise kangaga. Peale kanga uurimist ja vaatlemist arvan, et tegu on sünteetilise kangaga ehk kangas on polüestrist (Foto 8). 8 Foto 8. Mikroskoobi pilt kolmanda kanga kiududest 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks I kangas
väljaulatuvaid kiuotsakesi, mis võivad üksteise külge takerduda. Pilling tekib kergemini, kui tekstiiltootes on kasutatud erineva hõõrdekindlusega kiudusid (nt puuvill ja polüester). Väiksema hõõrdekindlusega kiud murduvad hõõrdumisel ja eralduvad tugevamast kiust, moodustades kanga pinnal topikesi. Pillingusoodumust saab vähendada, kui: · alandada lühikeste kiudude osatähtsust kiumaterjalis (nt kasutada staapelkiududest kedratud lõnga koos filamentkiududega) · suurendada lõnga keerdumust, mille tõttu mehaaniliselt väheneb kangast väljaulatuvate kiuotsakeste arv ja pikkus · kasutada suurema lõime- ja koelõngade tihedusega kanga struktuuri, kuna tihedam riie hoiab kiuotsakesi rohkem kangastruktuuris paigal · kasutada tihedamalt põimuvaid kanga siduseid (nt labase sidusega kangas muutub raskemini topiliseks kui atlass-sidusega kangas)
annaabi.ee 
