(HBcAg, HB core antigen) ja ümbris, milles on hepatiit B pinnaantigeen (HbsAg). Virionis sisaldub ka minoorse komponendina HBeAg. c ja e on peaaegu sama järjestusega, aga protsessitakse erinevalt, HBeAg sekreteeritakse peaasjalikult seerumisse ja ei assambleeru ise, antigeensed determinandid on ka erinevad. HBsAg sisaldavad partiklid vabastatakse seerumisse, on arvukamad kui pärisvirionid. Nad on sfäärilised või filamentjad, immunogeensed. Temas sisaldub 3 glükoproteiini (L, M, S), mida kodeerib sama geen, loetakse samas raamis, aga transleeritakse erinevateks valkudeks erinevatelt stardikoodonitelt. S sisaldub täielikult Mis, mis sisaldub täielikult Lis, C-terminus on kõigil sama. Filamentad HBsAg-d sisaldavad peamiselt Si, vähem M ja L. L glükoproteiin on ülioluline virioni montaažiks, limiteerib filamentide sekretsiooni. HBsAg
Virulentsus. Üldiselt on vähe teada. • Hüaluronidaas • Neuraminidaas • Kihnulaadne struktuur võib takistada fagotsütoosi Haigused. • Erüsipeloid – valulik pruriitiline põletikuline nahakolle, lillaka kõrgenenud servaga ja keskelt puhas; harva võib tekkida ka difuusne kutaanne infektsioon süsteemsete nähtudega. • Septitseemia – endokardiit (reeglina krooniline, aga ka äge), harva abstsessi moodustumine, meningiit, osteomüeliit. Diagnostika. Pikad filamentjad pulgad kolde edasitungiva serva bioptaadist – Grami järgi. Kasvab hästi veri- ja šokolaadagaril, inkubeerituna 5…10% CO2 juures. Katalaas-, liikumatu, nõrgalt fermenteeriv, toodab H2S mingil spets TSI agaril. Ravi ja profülaktika. Valikravim on penitsilliin, tundlik ka tsefalosporiinidele, fluorokinoloonidele, erütromütsiinile, klindamütsiinile. Aminoglükosiididele ja sulfoonamiididele on tundlikkus varieeruv, vankomütsiinile resistentne.
annaabi.ee 
