allakukkunud inglitest haldjad. Vette kukkunud inglitest said veevaimud, maale kukunutest maahaldjad ja metsa kukkunutest metsahaldjad. 17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus. Algas Faehlmani muistendite kirjapanemisega. Muistendite üles kirjutamine tõstis nad tähtsamale kohale ning kirjapanemise käigus muudeti nende sisu fiktsioonile ja minevikule läheasemaks, muistendeid hakati ilustatud kujul kirja panema. Muistendites rõhuti esivanemate sõna ja selle austamist mis muutis ta omamoodi rahvuspärandiks. Muistendite eestistamine muutis nad omakorda muinaspärandiks, mida hakati esitlema kui eesti oma mütoloogiat. Tänu ilustatud kirjaviisile muutus muistend rahvapärimusest millekski kaugeks. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 18
võrku. (TO BE CONTINUED AND THOROUGHLY RECONSTRUCTED!) 12. Genette'i proosateksti kirjelduse meetod (Scholes'i järgi) Genette`i “Narratiivi diskursuses” on esitatud kõige üksikasjalikum ja süstemaatilisem fiktsiooni uurimise käsitlus. Genette’i analüüs laenab traditsioonilisest verbigrammatikast terminid tegevusaeg, kõneviis ja tegumood, nii et kogu fiktsioon on justkui lihtne verbi laiendus. G. toob välja kolm fiktsioonile iseloomulikku joont: 1) tekst – iga fiktsioon on tekst kui fakt 2) jutustamine – autori ja lugeja mõistmine ei kattu, ilmnevad erinevad implitsiitsed ja eksplitsiitsed asjaolud 3) lugu – iga fiktsioon loob meile loo, mis asub tekstis endast erinevas aeg-ruumis Võttes aluseks ülaltoodud kolm aspekti alustab Genette oma analüüsi fiktsioonilisest ajast. Siin toob ta välja kolm uurimisala: järjestus, kestus ja sagedus
annaabi.ee 
