elustiil on erinev, nad pärinevad heterogeense ühisko Meedia on alati valikute tulemus Fiktsioonid On teise maailma kujutamise loomise vorm. Konstruktivisitlik arusaam lähtub sellest, et kogu inimtegevus sõltub vaatlejast. Oma orienteerume maailmas oma konstruktsioonide abil (fiktsioonide abil) Fiktsioone võib vaadelda kultuurilise tegelikkusena, mis juhib inimese tegevust ja tema valikuid. Meediaühiskond tugineb operatiivsetele fiktsioonidele. Meediaühiskond: imago, avalikkus, avalik arvamus. Imago – visuaalne metafoor Maine –seotud kõnelemise ja kuulmisega (nüüdisaegsem) Bränd- seotud turundusega, kaubamärk (logo) Examil: avaikkuse 3 tähendust ja 3 arengut ära aja sassi! Avalikkse poliitiline stukruutimuutus – seal tekis suhtekorraldus, reklaam jne, seal hakatai imago ja mainet muutma.
ning oleviku. Kõneviis jaguneb Genette`il kaheks: distants ja perspektiiv Narratiivi distants – detailide hulk ja täpsus, mis esineb igas tekstis Perspektiiv – detail, mis kannab rohkemat tähendust kui lihtsalt üks kood Erinevad perspektiivid fiktsioonis on fookuse küsimus. Fookus näitab, kui kaugele karakteri ellu meil on võimalik tungida ning kui paljusid karaktereid meil üldse lubatakse lähemalt vaadelda. G märgib, et fiktsioonidele on iseloomulik varjata lugejate eest informatsiooni, mida nad peaksid teadma (vastavalt valitsevale fookusele) ja esitada lugejatele informatsiooni, mida nad teadma ei peaks. Genette`il termin fiktsiooniline hääl – see tähendab jutustaja ja tema poolt jutustatud tekstide vahelist suhet. Joyce’ile ei saa G. meetodit seetõttu eriti hästi rakendada, kuna ta räägib tegelase häälega, käsitledes tegelast ennast kui kolmandat isikut. 13
annaabi.ee 
