tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik. Ent traditsioonilist loogikat võiks püüda esitada ikkagi võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist teistsugusest maailmapildist lähtudes. Kui mõistetest rääkida, siis võib nt pidada mõisteid reaalselt eksisteerivateks objektideks või jumala mõteteks või mõlemaks või fiktsioonideks vm. Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses peegelduvad need loogikareeglitena (normativism) ja loodusseadustena (teaduslik realism).
tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik. Ent traditsioonilist loogikat võiks püüda esitada ikkagi võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist teistsugusest maailmapildist lähtudes. Kui mõistetest rääkida, siis võib nt pidada mõisteid reaalselt eksisteerivateks objektideks või jumala mõteteks või mõlemaks või fiktsioonideks vm. Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses peegelduvad need loogikareeglitena (normativism) ja loodusseadustena (teaduslik realism).
annaabi.ee 
