13. Fiktiivsete muutujatega regressioonimudel, tõlgendus. Alati ei saa majandusnähtust või -protsessi iseloomustada vaid kvantitatiivsete näitajatega. Küllalt sageli tuleb arvesse võtta ka kvalitatiivset infot, näiteks töötaja haridus, sugu, majandus-protsessi toimimine enne või pärast mõnda majanduspoliitilist otsust jne. Tegemist on kvalitatiivsete andmetega, mida saab teisendada kvantitatiivseteks. Sel viisil saadud regressioonimudeli muutujaid nimetatakse teisendatud või fiktiivseteks muutujateks (dummy variables). Kvalitatiivsed muutujad iseloomustavad objekti või subjekti tunnuseid, mille väärtuseks ei ole arvud, näiteks töötaja sugu, haridustase, perekonnaseisu jne. Kvalitatiivsete muutujate lülitamiseks regressioonimudelisse kasutatakse nn fiktiivseid muutujaid (dummyvariables). Fiktiivsed muutujad on sellised muutujad, millel on ainult kaks väärtust, mis reeglina on 0 ja 1. Näiteks, kui soovime uurida palga sõltuvust haridusest, siis defineeritakse muutuja:
inertsijõud f in. Viimane on võrdne keha massi ning inerts.se ja mittein. taustsüs. suhtes võetud kiirenduste vahe vastandmärgilis korrutisega: fin= -m( w-w´)= -ma. Inertsjõudude sissetoomine või-maldab kirjeldada kehade liikumist igasugustes, nii inrtsiaalsetes kui ka mittein. taustsüs.- des ühtede ja samade liikumisvõrranditega. Inertsjõud on tingitud taustsüs.st, milles mehaanikanähtusi vaadel-dakse. Selles mõttes võib neid nim. fiktiivseteks jõududeks. TSENTRIFUGAALJÕUD: inertsjõud, mis tekib in.süs. suhtes pöör- levas taustsüs. Tsent.jõud mõjub pöörlevas süs. asuvale kehale olenemata sellest, kas keha on paigal või liigub selle süs. suhtes kii-rusega v´. §29. Keha kaal ja raskusjõud. Maa külgetõmbe mõjul langevad kõik ekhad ühesuguse kiirendusega, mida tavaliselt märgitakse g. See tähendab, et Maaga seotud taustsüs. mõjub igale kehale mas-siga m jõud, mida nim. raskusjõuks. Kui
annaabi.ee 
