sammal+sinivetikas. Palmlehikulistel on juuremügarad sinivetikatega. Pleurozium schreberi ja Hylocomnium splendens- nende lehtedes on sinivetikad, mis seovad boreaalses metsas 20kg N/aha lämmastikku. 10-30% fotosünteesi produktidest kasutavad juuremügarad ära. N fikseerivate taimede poolt rikastatud substraadile saavad tulla teised liigid, kes tõrjuvad N fikseerijad konkurentsist välja. Kui koosluses on palju pettureid, siis nad kurnavad N fikseerijaid. Petturiteks on vähem efektiivsed N-fikseerijad või need, kes üldse ei fikseeri. 14. N-fikseerijate mõju taimekoosluste struktuurile N-fikseerimine mõjutab taimekooslusi, mõjutades taimedevahelisi interaktsioone. Ei oma mõju teistele liikidele, kuid täiendavad kooslust (komplementaarne ressursikasutus- mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N-sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass). Väetamiskatse: kui lisati P väetist, siis koosluses said hakata domineerima
N2 fikseerimine mikroorganismidel ja N2 fikseerivad mikroobid. Nitrogenaaskompleks ja selle kaitse hapniku eest. Oska nimetada erinevaid võimalusi. Leghemoglobiin. Hüdrogenaas. Vabaltelavad ja sümbiontsed N2 fikseerijad. Heterotsüstid tsüanobakteritel ja neis toimuvad protsessid. Mügarbakterid ja juuremügara teke. Lämmastikuallikad mikroobidel: NH4+. NO3-, uurea, N2, org ühendid. Ainult prokarüoodid suudavad N- allikana kasutada N2. N2 fikseerijaid on nii bakterite kui ka arhede hulgas. N2 sidujad: aeroobsed heterotroofid, aeroobsed fototroofid (osa tsüanobaktereid), aeroobsed kemolitoautotroofid, anaeroobsed heterotroofid (klostriidid), anaeroobsed fototroofid (purpur, heliobakterid), anaeroobsed kemolitoautotroofid (osad metanogeenid). Sümbiontsed N2 sidujad sümbioosis kas liblikõieliste taimedega või mitteliblikõielistega. N2 redutseerimiseks NH3-ni kulub palju energiat. See energia saadakse keemiliste
annaabi.ee 
