Kohtunike äraostetavus. Tegelased folkloorist, keel rahvapärane. Värsivorm taandus aeglaselt. Domineeris värsivorm. Francois Villon Peetakse keskaja suurimaks poeediks. Elas u.1431 1365. Loetakse moods prantsuse luule rajajaks. Õppis Pariisi ülikoolis. Lõpetas magistriga kunstide alal. Õppis edasi õigusteadust. Otsustas minna vabakutseliseks ja elas hulkuri elu. ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Kuigi ta elas hulkurina, ülistab ta inimlikust. Mõisted Fiilid - keldi ennustajad (seadusetundjad ja nõuandjad), kes jutustasid oma sugukondade pärimusi Bardid keldi jutuvestjad, kes lõid ise mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule jumalatele, kangelastele ja valitsejatele Skaldid islandi kutselised laulikud Trubaduur Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik Truväär Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulik Minnesinger Saksamaa rüütlilaulik Fablioos Prantsusmaa rahva seas ülipopulaarne lühike värssjutustus, mis oli loodud rahva lõbustamiseks
Kõige vanemad tekstid (paremini säilinud) pärinevad Islandilt - Vanem Edda - ja Iirimaalt saagad ja laulud (umbes 2 - 7 sajandi vahemikust). Iiri saagasid nimetati Keldi Eepikaks. Keldi eepika: · saagad - maagilised lood kuningatest · värsid - jutustused (poeemid) mida iseloomustavad maagilisus, ürglooduslikus, päikeselisus Keldi eepika on palju inimlikum, muhedam ja rahulikum kui Germaani eepika ("Niebelungs Lied"). Tähtsamad laulikud olid: 1. fiilid - ennustajad, seadustetundjad, lõid lugusid kuningaperest või sugukondade müüte. Jutustajad. 2. bardid - lõid mütoloogilise sisuga muusika saatel ülistuslaule jumalatele või kuningatele. Laulikud. Conchobar ja Cuchulinu - saagade peategelased, kuningkangelsaed. Islandi eepika Vanem Edda kirjeldas maailma teket, oli pandud kirja 11. saj. pKr, kuid lood on palju vanemad. Noorem Edda oli loodud 13. saj. Laulikuteks olid shaldid. Mõned tegelased Vanemast Eddast:
must suitsetaja (black smoker). NB! Metaani (CH4) moodustamine on ainult arhedele iseloomulik tunnus. Seda ei suuda ei bakterid ega eukarüoodid! Kõige tavalisemad substraadid, millest arhed metaani moodustavad, on 1) H2 + CO2 ja 2) atsetaat. Metaani teke toimub looduses seal, kus on metanogeene, metanogeneesi substraate ja puudub hapnik (mudas, mullas, loomade ja inimese soolestikus, mäletsejate loomade vatsas). Metanogeenid on väga hapnikukartlikud. 58. Termofiilid, halofiilid...ja muud fiilid ja nende eripära? Termofiilid: rakud on väikesed, vaba vee sisaldus rakkudes väiksem, rakukomponendid uuenevad kiiresti, rakus rohkesti polüamiine, osadel arhedel on leitud ka histoonitaolisi valke, ensüümid on termostabiilsemad, kui mesofiilidel, tRNAd on termofiilidel veidi teistsuguse koostisega: on GC-rikkamad ja neis esinevad modifitseeritud Nalused (5-metüültiouridiin). Termofiilide valkudes on rohkem ioonseid sidemeid valgu osade vahel ja vähem väljaulatuvaid linge.
vesikakand- nii voolu- kui seisuvetes, väikestes allikates kui ka peipsi järves). Ubikvistid- eriti eurübiontsed liigid (sageli tulnukad teistest maailmajagudest; sageli võimelised elama väga väheses vees- nt. pilliroog). Nt. temp. Suhtes stenotermne (külmas vees)- jõeforell; eurütermne (nii soojas kui külmas)- ahven. Soolsuse suhtes stenohaliinne (ei esine meres)- järvekarp; eurühaliinne (nii magevetes kui ka Balti meres)- keeristigu. -fiilsed e. fiilid (midagi eelistavad liigid)- nt. termo-, krüo-, halo-, reofiilid (sooja-, külma-, soola-, voolulembesed liigid). -foobsed e. foobid (midagi vältivad) -biondid (ainult mingites kindlates tingimustes elavad),nt. hüdrobiondid (vees), termobiondid. Mõned liigid (nt. harilik mudatupp) elavad näiliselt äärmustes tingimustes- solgistes jõgedes, järvede hapnikuvaeses sügavas vees jne, see näitab, et nad ei talu teiste liikide konkurentsi ja
annaabi.ee 
