Vina on Lõuna-india keelpillide üldnimetud ja ka sitarit nimetatakse vahel nõnda. Algselt oli vina pulktsitri tüüp, mille sõrmlaud ühendas kaht kõrvitsakoort. Vinat mainitakse juba ühes veedadest (hinduismi pühakirjad), vanim neist ,,Rigveda" loodi 1200 eKr. 16. sajandil pilli muudeti. Sellel on 7 keelt, millest 3 on burdoonkeeled ja selle kaelal on 24 ümberpaigutatavat krihvi. Vina on Lõuna-India klassikalise muusika põhiinstrument. Külaviiulid Fiidel on viiuli eelkäija. Fiidleid hoiti vertikaalselt, sest nad olid peaaegu sama pikad kui neid seistes mängivad mehed. Neil oli 3 keelt (kuni 13. saj.-ni) ja ümar tigu. Nad valmistati põhiliselt ühest puupakust, mis õõnestati ja kaeti puust kõlalauaga. Fiidel on Lääne-Euroopast pärit viiuli esivanem, millest hiljem arenes viola da camba. Teiseks viiuli esivanemaks peetakse rabab'i, mis jõudis 10. sajandil Lähis-Idast Euroopasse. Rabab'ist arenes hiljem 3 keelega rebekk.
xml:space="preserve">
annaabi.ee 
