naiste seisundit langevad vääriskinidega. ühiskonnas. juuksed seoti *Juuksed lõigati taha rulliks lühikseks." (Kardinasoeng) 5 1920-1929 6 RÕIVAMOOD Seda on nim.fläpperite e. vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Armastati kanda mugavaid riideid Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid end silmatorkavalt meikima. Figuurilt armastati pikk ja peenikest inimest Moeiidolid: Josephine Baker,7 Louise Brooks 8 SOENGUMOOD Kõige kantum soeng 1920a. Oli poisipea. Juukseid hakati värvima, millest saadi tihti mürgitus. Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid Hakati tegema keemilisi lokke 9 1930-1939 10 RÕIVAMOOD Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumaks. Tekkisid uued nähtused nt:
Rõivaste markeerimine ehk kokkuleppeliste numbritega märkimine Rõiva suurusnumbri määramiseks mõõdetakse figuurilt 3 põhilist ümbermõõtu: a) üle rinna kõrgema koha b) ümber vöö kõige peenma koha ( ei asu seal , kus püksivärvel, vaid nabast kõrge- mal) c) ümber puusa kõige laiema koha ( mõõdulint puudutab ka reie ülaosa, st. mõõta tuleks suhteliselt madalalt) Sobiva suurusnumbri määramiseks, tuleks saadud mõõdud sobitada tabelisse. Tabelit võib leida ostumüügi kataloogidest, samuti peaks see olema välja pandud valmisrõivaste kauplustes
Haistmisega, mida m�rgivad �rnal�hnalised lilled, ja N�gemisega, mille vahenditeks on peegel ja suurendusklaas. Galeriis on rohkelt tuntuimate Antwerpeni meistrite maale, antiikseid skulptuure, rariteetseid v��risesemeid, raamatuid ja astroloogilisi instrumente. Kaunistavat toredust lisavad pildile Putod vasakul ja kaks v�ikest ahvikest maali paremal nurgas. Teos k�idab kompositsiooni tihedusega, kus vaataja silm libiseb figuurilt figuurile ja m�rkab �ha uusi detaile, mida ta algul ehk t�helegi ei pannud, p��des samas �ra tunda galeriiseintele �lesriputatud t��de autoreid v�i taamal seisvaid skulptuure. ****** Egbert van Heemskerck vanem oli hollandi kuldajastu kunstnik Haarlemis; �anrimaalija, kelle teemaks olid koomilised stseenid alamklassi elust sarnaselt Adriaen Brouwerile. Heemskerck j�tkas hollandi talupojamaalide traditsiooni, kuid