Sageli kasutati täiesti vastupidiseid värve looduses nähtavale: puud võisid olla punased ja merevesi kuldkollane. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Sümboolika Rütmiline tants sümboliseerib mehe alateadvuslikku seotust looduse ja kosmose rütmidega. Viiel figuuril on kindlad kontuurid, aga nende deformatsioon sümboliseerib nende kirglikku virgumist ja kõike neelava rütmi jõudu. Kiired, ühendatud liigutused täidavad kehi taltsutamatu elujõuga. Punane on figuurida sisemise energia ja kuumuse sümbol. Figuurid tantsivad tumesinise kosmose taustal ja roheline maastik on laetud tantsijate energiaga, vajudes nende jalge alla ja siis tagasi üles vetrudes. III faas – ikonoloogiline Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. Maalil ei ole ülemäärast emotsiooni peale selle mida subjekt nõuab, selle tagab lõuendi organiseeritus. Instinkt ja teadvus on ühendatud harmoonilisse tervikusse,
Tema looming ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Bondone küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutus ja maastikuline foon on tinglikum. Siena koolkonna maalijaile oli omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab nt Simone Martini. Seinlased tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega. See võimaldas neil olla detailitäpsem. Bondone oma seinamaalides kujutas ruumilise sügavust figuurida abil, keda ta üksteise taha asetas. Seinlased kasutasid ruumikujutuses rohkem arhitektuuri perspektiivilisi lühendusi. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. 14. saj II poolel ilmub juba meistreid, kes hakkasid kujutama maastikulist fooni. 12. Keskaegne arhitektuur Eestis. Profaan- ja sakraalarhitektuur Eestis esineb Euroopa kunstistiilidest 13. saj keskpaigani veel romaani stiili tunnuseid,
annaabi.ee 
