Fideikomissid- tekkisid surnud isiku mitmesugustest mitteformaalsetest suulistest või kirjalikest sooviavaldustest pärijale. Erinevalt legaatidest võidi fideikomisse panna mitte üksnes testamendijärgsetele pärijatele, vaid ka seadusjärgsetele. Tavaliselt koostati fideikomissid erilise kirja kujul pärija nimele. Justinianuse ajal ühendati 15 legaadid ja fideikomissid. Eriliseks fideikomissi liigiks oli universaalne fideikomiss, millega määrati isikule kogu pärand. 16
Mõisate valdused, rüütlimõisad. Rüütlimõisad kõige olulisemad, pikka aega piiratud kitsa seltskonnaga, neid võisid omada üksnes rüütelkondade liikmed. Eesti soost rüütlimõisaomanik Mats Erdell, (rahvasuus Sõnni Mats) tegemist tolleaegse ärigeeniusega. 1860.aastatel kehtestati seadusega, et rüütlimõisaid võivad osta ka kõik ülejäänud ühiskonnaliikmed. Fideikomiss, fideikomissmõis: mõis, mis pidi jääma mingi kindla aadlisuguvõsale. Mittevõõrandatav pärandmõis. Fideikomissi alla võis kuuluda ka mitu mõisa. Talude päriseksostmine Esimene Luunja kandis. Tõsisemalt läks lahti sajandi keskpaigast. Kõik toimus vabaturumajanduse alusel, reegleid polnud. Eesti tlaupoeg tundis raha, Liivimaal kasvatati raha saamiseks lina. Talusid osteti ka laenu peale, laenu maksmise periood oli pikk. Oli üksikuid talupoegi, kes said korraga summa välja käia. Talude päriseksostmine oli Liivimaal rohkem, sest siin oli
annaabi.ee 
