Näiteks palju kõneainet saanud hiljutine lavastus „Kõnts“. Seal on väga palju pornograafilisi stseene. Arvustajad on selle tembeldanud häbimärgiks Eesti kunstis. Tahes-tahtmata tekib tunne, et kunstiinimesed on valmis tegema ükskõik mida, et saada publiku tähelepanu, ükskõik, kas heast või halvast vaatevinklist. Kunstil peaksid olema selged piirid, sest kui seda vaadata, peaksid tekkima meeldivad emotsioonid, mitte tülgastavad. Kui lugeda ka kunstiks seda, kuidas Fideelia-Signe Roots protestis naiste õigusi jalutades palja ülakehaga mööda linna, siis on see samuti minu jaoks liig, sest sellised asju saab ka ajada delikaatsemal teel. Kunsti piirid on läinud väga laiaks. Iga inimene näeb kunsti oma seisukohalt. Kui mõnele on ka paberilehele joonistatud kriips kunst, siis teine võib-olla ei näe selles midagi erilist ning talle ei ütle see midagi. Sageli ei oska ka mina paljudes
§ 52. - Õigus liikumisvabadusele (PS § 34, 35, 36), selle osaga seostada viibimiskeeldu KorS § 44, samuti kinnipidamist KorS § 46, sundtoomist KorS §31, turvakontrolli KorS § 47, isiku läbivaatust KorS § 48, kainenema toimetamist KorS § 42, isiku peatamist küsitlemiseks KorS § 30. 4., 5. Selgitada meetme kohaldamise protsessi ja dokumenteerimise aluseid. Kaasused: 1. Fideelia-Signe Roots otsustas võtta ette rännaku Tartust Karepale, olles samal ajal paljastatud ülakehaga. Juhtunust teavitas politseid kohalik vallavanem, keda selline käitumine häiris. 2. Patrull saab kella 01.00 ajal teate selle kohta, et korterelamu 1. korrusel elava naise öörahu häirib teiselt korruselt kostuv remont (puurimine, kopsimine jm). Naine oli käinud selle korteri ukse taga ning palunud remonditööd lõpetada. Talle öeldi, et töö tuleb hommikuks lõpetada ja saadeti
annaabi.ee 
