Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik. pH on 7,35...7,4. Vereplasma tihedus on 1,025...1,029. Viskoossus võrreldes veega on 1,9...2,6. Osmootne rõhk 768...819 kPa Osmolaarsus ligikaudu 300mosm/l. Vereplasma valgud. Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5...4,5g/l fibrinogeeni. Globuliinid jaotuvad 1-, 2-, - ja -globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valkude üldise sisalduse kõrval on ka oluline albumiinide ja globuliinide omavaheline suhe, mis normis olles on 1,2/l...2,0/l. Vereplasma valkude ülesanded. Vereplasma valgud on olulised vere ja kudede vahelises vee- ja ainevahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 1/200,
On leeliseline, pH 7,35-7,4. Osmolaarsus ca 300 mosm/l. Kogu vere viskoossus ca 5x suurem kui veel. Vereplasma mahu mõõtmiseks tuleb verre lahusena viia kindel kogus organismile kahjutut ainet, lasta sel vereplasmas seguneda nin määrata siis konts vereplasmas. Vereplasma valkusid on 65-80g/l, jagunevad: albumiinid- 35-45 g/l ja globuliinid 24-37 g/l, globuliinidel hulgas on ka fibrinogeene 1,5-4,5 g/l. Globuliinid jagunevad: alfa1 ja 2, beeta ja gamma globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valgd on olulised vere ja kudede vahelises ainete vahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3 kPa. Vereplasma valgud: a) võtavad osa ainte transpordist- albumiiniga täielikult või osaliselt seotud bilirubiin, rasvhapped ja mõned ravimid, globuliinidega- kortisool, türoksiin, osa lipiide, rauda, vitamiine jne b) organismide kaitsereaktsioonid- suur osa antikehadest on immunoglobiinid.
annaabi.ee 
