südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees: ,,vesi on paksem kui veri" veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi on kõrgema konsentratsiooniga. Vere üldhulk muutub väiksemaks, tekkivad kortsunud punalibled ( seda nim.okasõunaks! ) , mis ummistavad hingamisteede veresooni. Kliiniline surm kestab kauem. Elustada on võimalik 12 min.jooksul! (ei teki südame fibrilatsiooni). 2. Kuiv uppumine · uppumise algul saabub kramp- spasm- hingamisteedes · õhk ja vesi ei pääse läbi · võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, rohud jne · rohkem esineb naistel ja lastel 3. Sekundaarne e. teisene uppumine · näiteks- süda seiskub kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu- siis toimub alles uppumine · eriti ohtlik on ÜLEKAAL + ÜLEKUUMENEMINE (saunas) + ALKOHOL + UJUMA
(Kutsar:1998) Säästev päästmine ja liigutamine. Edasise jahtumise vältimine, lamavas asendis transport lähimasse EMO-sse, pidev elutähtsate funktsioonide toimimise kontrollimine (südame rütmihäirete tekke oht!). (Adlas:2014) Raske hüpotermia (alla 30 C) -Sügav teadvusetus -Lõdvad jasemed -Kõõlusreflekside puudumine -Vererõhk pole mõõdetav -Pulss pole palpeeritav -Muutused EKG-s (pikenenud QT-aeg, laienenud QRS-kompleks, J-laine) -Suurenenud vatsakeste fibrilatsiooni risk (vatsakeste fibrilatsioon ei reageeri defibrilleerimisele). -Seisundi eristamine surmast võib olla raske. (Elonen:2008) Esmaabi raskekujulise hüpotermia korral 1. Kohtle (tõsta, abista) kanatanut väga ettevaatlikult, ära liiguta teda järsult ja asjatult. 2. Mässi kannatanu sooja teki sisse või isoleerivasse kilesse. 3. Ära hakka kannatanut soojendama. 4. Vii kannatanu kiiresti haiglasse. (NB! Elutunnuste puudumisel alusta kannatanu elustamist)
annaabi.ee 
