on puhtad jääpilved. Isegi kui kiudpilved annavad sademeid, ei jõua need enamasti maapinnani.[1] Kiudpilved paistavad väikeste isoleeritud säravvalgete siidiselt kumavate õrnade niitide või kitsaste paeltena. Nende ääred enamasti narmendavad jugavoolude toimel. Kiudpilved esinevad sageli koos kiudrünkpilvede või kiudkihtpilvedega. Sel juhul on oodata sooja fronti. · Alaliik Niitjad kiudpilved (Cirrus fibratus ehk Ci fibratus) o Kassiküüned ehk suusakujulised kiudpilved üleskäändunud otstega (Cirrus uncinus ehk Ci uncinus ehk Ci unc) o Sulgpilved (Cirrus vertebratus ehk Ci vertebratus ehk Ci vert) o Kaootilised kiudpilved (Cirrus intortus ehk Ci intortus ehk Ci int) o Noalaev (Cirrus radiatus ehk Ci radiatus) o Kondensatsioonijäljed Cirrus tractus ehk Ci tractus või Cirrus aviaticus ehk
Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Kiudkihtpilved on tavaliselt valge, Hommikul ja õhtul võib-olla piimjas või helehall pilvekiht. kollane, oranz või isegi Kiudkihtpilved võivad olla selgelt intensiivselt punane, kui päike kiulise ehitusega (fibratus) või valgustab kiudkihtpilvi alt. Kui täiesti ühtlane, vahel isegi paistab läbi, siis võivad olla ka märkamatu pilvekiht (nebulosus). üsna tumedad. Nõrk sadu sadu Viimasel juhul näitavad pilvekihi on võimalik. Esemete taha
annaabi.ee 
