Itaalia renessanss Giovanni Boccaccio (1313-1375) on sündinud Firenzes kaupmehe pojana. Isa saatis poja Napolisse õppima, et too õpiks seal äriala ning saaks samuti kaupmeheks. Noort Giovannit huvitasid aga keeled ja kirjandus. Napolis tutvus ta kuninga õukonnaga ning sagedased külaskäigud tõid kaasa armumise Mariasse. 1330-ndal aastal hakkab ta kirjutama nii proosat kui luulet. 'Dekameron'-i eelne kõige küpsem teos on 'Fiameta' (kirjutatud 1343-1344, ilmus 1472), kus ta kirjeldab naise hingeelu ebaõnnestunud armastuse puhul. Põhiliselt hinnatakse seda psühholoogilise külje pealt. 1350-ndal aastal tutvuvad Boccaccio ja Petrarca. 1348-nda aasta katk andis 'Dekameron'-ile raamistiku ning Giovanni kirjutas selle 1349-1353. Prantsuse renessanss Prantsuse renessansi alustajaks peetakse kuninga õde Navarra Marguerite (1492-1549), kelle tuntuim teos
Algul kirjutas Boccaccio Dante ja Petrarca eeskujul tundeluuletusi, küll vähema osavusega, kuid inimlikult, kirglikult. Noormees oli kakskümmend kolm aastat vana, kui ta kohtas üht aadlidaami, kellesse armus ning kelle ta jäädvustas oma loomingus väljamöeldud nime Fiametta all. Eriti hästi õnnestus Boccacciol jutustus "Fiametta", mis oli renessansi esimene uueaegne armastusromaan. Teoses kujutatakse kõrgest soost napollanna Fiameta ja noore Firenze kaupmehe Panfilo armastust ning selle traagilist lõppu. Kümne sajandi jooksul enne Boccacciot ei olnud kirjutatud midagi sellelaadilidt. Naisi võidi jumaldada ja ülistada, kuid keegi polnud püüdnud kujutada nende hingeelu. Boccaccio tõi esimesena naise maa peale. Kuida Boccaccio õnnepäevad lõppesid varsti. Fiametta hülgas ta ning kirjaniku vaimustuse sekka hakkas ta kostma kurbi ja kaeblikke noote. Armastuse idüll oli kestnud vaevalt kolm aastat. Ajavahemikul
annaabi.ee 
