Eeldades, et teadlased haaravad arenguvõimalustest, võib arvata, et kõrge viljakusega programm tõrjub madalama viljakusastmega programmi välja ning toimub teooriate vahetus. Kuid teooriavahetuse objektivistlik käsitlus peab arvesse võtma ka praktikas saavutatud tulemusi ning kui Chalmersi käsitlus on õige, siis toimub teooriatevahetus teadlikkuse üleselt ja omaette tasandil objektiivselt. Tänapäeval ühe huvitaivam teaduskäsitlus kuulub Paul Feyerabendile, kelle loosungiks on ,,kõik on lubatud". Ta üritab tõestada, et ükski senistest teadusteooriatest ei ole sobilik ning väidab, et kui kellelgi on teadusharule midagi anda, peab ta seda tundma. Feyerabend kaitseb humanitaarset lähenemist, mille kohaselt inimene peab olema vaba ning loobuma kõigist metodoloogilistest piirangutest. Samuti annab ta võimaluse valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel ning väidab, et isegi koolis surutakse lastele peale teadust
Paradigma annab talle teatud piiritletud probleemid koos meetoditega, mille puhul ta on kindel, et need on lahenduse leidmiseks adekvaatsed.Kui aga tuleb ette ebaõnnestumisi, mis võivad lõpuks muutuda nii tõsisteks, et hakkab arenema tõsine paradigma kriis, mis võib lõppeda paradigma kõrvalheitmisega ning asendamisega täiesti uut laadi alternatiiviga. Paul Feyerabend : Tänapäeva väljakutsuvaimaid teadusteooriaid kuulub värvikalt esitatuna ja kaitstuna Feyerabendile . Oma raamatus „Kõik on lubatud“ püüab ta tõestada, et ükski seni esitatud teadusmetodoloogiatest ei saa olla edukas.Ta näitab kuidas senised metodoloogiad ei haaku füüsika ajalooga . F arvab, et ajaloo keerukuse juures on usutamatu, nagu võiks teadust selgitada paari lihtsa metodoloogilise reegli najal.Tsiteerides :„ Mõte ,et teadust peaks viljelema kindlaksmääretud reeglite järgi on ebareaalne ja hukatuslik. Ebareaalne on ta selle
annaabi.ee 
