abstraktsioonide poolt juhitud. Vanasti oli ikka parem - inimesed tootsid enda jaoks, ilma turu vahenduseta, olid meistrid oma alal. Veidi ülepingutatud? Sest lõppeks nägi ka Marx ette, et eesmärgiks on asjade tootmine oma vajaduste rahuldamiseks, kogu maailma kasutamine loovalt. c. Ratsionaliseerumine ja asjastumine Peale Marxi on enamus Lääne tarbimiskultuuri teooriast, eriti selle vasut suunatud kriitikast rääkinud minigl moel tarbekaupade fetisist. 1. kauba fetishismi saab laiendada kogu teadvusele, igapäevaelule ja filosoofiale 2. inimesed ja asjad on ratsionaliseerumise ja instrumentaalsuse tõttu mõlemad manipuleeritavad objektid Ratsionaliseerumine Weber ja Simmel mures - moderniseerunud maailma juhib üha enam formaalsed ja objektiviseeruvad juhtumissüsteemid, kontroll, arvestus, kvantifitseerimine, meetodikultus ja reeglid. Adorno ja Marcuse arendavad sellise kriitika välja mõisteni ,,administreeritud maailm".
pärast olid egiptlaste hauad nii hästi varustatud toidu, joogi ja kõige eluks
vajalikuga - isegi mugavustega. Jumalad, vaaraod ja lihtrahvas kõigil on oma
ka. Jumalatel ja vaaraodel oli mitu ba'd ja ka'd. Vaaraodel oli erilised nimed
nende ka'de jaoks. Vaaraode kad tähistati sageli koguni eriatribuutide ja
pärisnimedega.
Olid ka teised isiksuse elemendid, näiteks ah ("viirastus" või "kummitus") ja rin
("vägevus", "võimsus").
Egiptlaste religioosses mõtlemises leidus rohkesti ka fetishismi (
annaabi.ee 
