aga 46-476% ehk suulises kõnes saadakse hakkama väiksema arvu sõnadega. Argikõne ja ametliku suhtlust võrreldes toodi välja, et argivestlus on inimesekesksem, emotsionaalsem, kasutab lühivorme, ja ametlik kõne asja- ja inofkesksem, kasutab rohkem asesõnu, takerdumispartiklid, on infokesksem. 6 3. Eesti keele korpused, keeleressursid ja teised ,,Elektrooniliste sõnastike tegemisega on rohkem või vähem tegevuses TÜ, EKI, Festart, Filosoft jm uurimis ja kommertsasutused." (Arvutimaailm, 2002). Keeleressurssidega tegelemine nõuab nii materiaalseid kui ka inimressursse, kuid sellesse tasub investeerida. Keeletoodete areng on sõltuv sellest, kui hästi kättesaadavad ning mahukad on ressurssi elektroonilised sõnastikud, terminoloogiabaasid, teksti- ja kõnekorpused ning formaalsed grammatikad. Korpus on elektrooniline keele kogum, mille alusel saab keelt analüüsida,
are fully used tactically. 57 Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Cook, A. (2007). European air traffic management: principles, practice, and research. London: Ashgate Publishing. 2. Doganis, R. (2002). Flying off course: the economics of international airlines. 3rd edition. London: Routledge. 3. Raid, V. (1999). Uus inglise-eesti majandussõnaraamat. Tallinn: Festart. 4. Seristö, H. (1995). Airline performance and costs: an analysis of performance measurement and cost reduction in major airlines. Helsinki: Helsinki School of Economics and Business Administration. 5. Cook, A., Tanner, G., Williams, V., Meise, G. (2009). Dynamic cost indexing – Managing airline delay costs. – Journal of Air Transport Management, nr 15, p 26-35. 6. Al-kaabi, H., Potter, A., Naim, M. (2007). Insights into the maintenance, repair
annaabi.ee 
