Referaat Nimi:Kendra Kari Klass: 10 Loksa 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. NIKLI TEKKIMINE JA KASUTAMISE AJALUGU 1.1. Eheda nikli moodustamine 1.2. Nikli kasutamine 2. MAAGID 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESSID 3.1. Pürometallurgia 3.2. Hüdrometallurgia 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA VASE KASUTAMINE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Nikkel (sümbol Ni) on ferromagneetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on värvuselt hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikkel on hõbevalge kollaka läikega plastne ja magnetiline metall. (et.wikipedia.org) Nikli füüsikalised omadused: Aatomnumber: 28 Aatommass: 59 Sulamistemperatuur: 1455 °C Keemistemperatuur: 2913 °C Tihedus: 8,9 g/cm3 Värvus: hõbevalge Foto 1: Nikkel (Allikas: et.wikipedia.org)
4Fe+3O2=2Fe2O3 Reaktsioon veeauruga: 3Fe+4H2O=Fe3O4 +4H2 Raua tähtsus inim organismis Põhiosa rauast asub hemoglobiinis - Annab verele punase värvuse - Soodustab hapniku sidumist ja kandumist org Raha tähtsamad ühendid Raud 3 oksiid Fe2O3 · Muumia · Ooker · Rauamennik Moodustub raua roostetamisel Pruunvärvus kasutatakse värvide valmistamisel Tritaud tetra oksiid fe3o4 Magnetiit, musta värvi, ferromagneetiline kasutatakse: must värv, püsimagnet Raudvitriool feso4 *7h2o Rohelist värvi Tahke aine Kasutamine: värvid, taimekaitsevahend Sulamid: malm raua sulam süsinikuga (c 2-5%) kasutatakse terasetootmine, ahjuuksed, tööpingid Teras raua sulam süsinikuga c vähem kui 2% - kasutatakse tööriistad, konstruktsioonid Eriteras- teras millele on lisatud ni, mn, cr, w kasutatakse kosmosetehnikas, relvad
.......................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS 1751 aastal avastatud ning edukalt eraldatud nikkel (Ni) on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ferromagneetiline metall, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali. Niklit toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest. Põhilised kohad, kust leida niklimaaki ja kaevandada on Kanadas (Sudbury) ja Venemaal (Norilsk). Antud referaat käsitleb nikli füüsikalisi, keemilise omadusi ja tema sulameid. Järgnevalt saame teada, kuidas niklit
Ideaalne soojusmasin tagab parima soojuse ärakasutamise (suurim kasuteguri). Töötsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist. (Carnot' tsükkel) T1 soojendi temperatuur T2 jahuti temperatuur Aine agregaatolek 1) Tahke 2) Vedel 3) Gaasiline Üks ja sama aine võib olla ühes agregaatolekus ka erinevate omadustega. (aine faas) Faas ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olek. Tahke (juht või ülijuht, ferromagneetiline või paramagneetiline) Vedel (voolav, ülivoolav) Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire protsess, mille korral aine läheb ühest faasist teise. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku koha nim. siirdesoojuseks. Tahke vedel sulamine Vedel tahke tahkestumine (kristalliseerumine) Vedel gaas aurustumine Gaas vedel kondenseerumine (veeldumine) Tahke gaas sublimeerumine
Selleks kasutatakse magnettoonerit. Kujutis kantakse tänu kontaktile paberi pinnale. Kujutis fikseeritakse termokinnitusseadmes. Peale silindri puhastamist ja kujutise kustutamist töötsükkel kordub. · Trükiseadme põhidetailiks on magnetsilinder, millele toimub kujutise loomine ja toimuvad kõik trükiprotsessiga seotud operatsioonid. Vaid kinnitamine toimub teises seadmes. Silinder omab mittemagnetilist alusmaterjali, millele on kantud ferromagneetiline kiht. 21.Kus kasutatakse digitrükiseid ? Loetle ja kirjelda tehnoloogiat. 1. Kiiresti vananevate trükiste trükkimine · Sellisteks trükisteks on õppematerjalid, spetsifikatsioonid, tehnilised juhendid. Need materjalid nõuavad tihti muutuste sisseviimist. 2. Marketingumaterjalide trükkimine · Need on trükised, mida tuleb valmistada mitmes versioonis. Nad on ette nähtud mitmele tarbijale või erinevatele auditooriumitele
praktiliselt lahustumatu tahkis. Keemiliselt inertne: ei reageeri toatemperatuuril hapete ega leelistega. Kroom(III)oksiid tekib Cr põlemisel hapnikus; laboris saadakse ammooniumdikromaadi lagundamisel soojendamisega: (NH4)2Cr2O7 Cr2O3 + N2 + 4H2O Cr2O3 kasutatakse rohelise värvipigmendina ja poleerimisainena. CrO2 kroomdioksiid on pruunikas-musta värvusega ferromagneetiline ning metallijuhtivusega tahkis. Seda saadakse CrO3 termilisel redutseerimisel. Kuumutamisel üle 250C CrO2 laguneb, andes Cr2O3. Kasutatakse magnetofonilintide valmistamisel. CrO3 kroomtrioksiid on oranzpunase värvusega hüdroskoopne tahkis. Saadakse dikromaatide lahusest väävelhappega reageerimisel: K2Cr2O7 + H2SO4 = K2SO4 + H2O + 2CrO3 Väga tugev oksüdeerija, kokkupuutel orgaanilised ained süttivad või plahvatavad. Reageerib veega, moodustades kroomhappeid
annaabi.ee 
