4 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C juures tahkes olekus ja võimeline taluma koormusi -50.0% d. 0.3 % teras on 1300 C juures sulanud Score: 7.5 / 15 Küsimus 2 (10 points) Perliit on võrreldes ferriidiga Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. kõvem -50.0% b. plastsem 50.0% c. tugevam -50.0% d. sitkem Score: 10 / 10
50.0% b Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus . on 2,14 % 1147 C juures -50.0% c. 2,5 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C juures tahkes olekus ja võimeline taluma koormusi -50.0% d Temperatuuril 727 C on ferriidis lahustunud . maksimaalselt 1 % süsinikku Score:0 / 15 Küsimus 2 (10 points) Perliit on võrreldes ferriidiga Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. kõvem -50.0% b. plastsem 50.0% c. tugevam -50.0% d. sitkem Score:-5 / 10 Küsimus 3 (10 points) Millised väited on õiged pesagrafiitmalmi kohta? Student Response:
isoleer- ja korrosioonikindlad materjalid. Võidakse kasutada kondensaatorites, piesolektrilisi keraamilisi materjale kasutatakse ultraheliandurites, mikrofonides, kõlarites, võimendites. 5.6 Magnetilised omadused Püsimagnetile iseloomulikke omadusi saadakse lisaks metallisulamitele (Fe-sulamid, Ni- sulamid, FeNdB-sulamid (neomagnetid) ka keraamilistel materjalidel. Keraamilisi magnetmaterjale kutsutakse ferriitideks (mõiste ei kattu raua ferriidiga). Keraamiliste magnetite rakendusi: TV, raadio, elektroonsed süütesüsteemid, kõrgsageduskeevitusseadmed, magnetlintide- ja plaatide lugejad. 6. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite
Need tõstavad alumist polümorfse muutuse temperatuuri ja alandavad ülemise polümorfse muutuse temperatuur, mille tulemusena meil sulgub austeniidi ala, kus oli meil muidu gammaraud (ilma süsinikuta) ja austeniit (süsinikuga). Seega kõrgemal legeeriva elemendi sisaldusel puudub meil polümofrne faasimuutus gammaraud alfarauaks. St raud on alfaraua struktuuriga sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini. Kui mängu tuleb veel C, siis on meil tegu ferriidiga. Nii et need terased on koguaeg ferriitse struktuuriga. Teine grupp legeerivaid elemente (Mn ja Ni) on samasuguse mõjuga nagu C alandades A3 ja tstes A4. Seega nad laiendavad gammaraua esinemise ala. Muidu oli see vahemikus 1392 ja 911 kraadi, aga kui sealt tulla nüüd edasi, siis võib samuti juhtuda, et terases puudub faasimuutus ehk siis saadakse toatemperatuuril austeniitse struktuuriga teras. Muidu austeniit lagunes 727 kraadil