Mikrobiaalne seede – molekulaarsed substraadid lõhustatakse bakterite jt mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Ensüümid, mis lõhustavad, on mikrobiaalset päritolu, see on tunduvalt aeglasem kui peremeeslooma keemiline seede ja substraate muundab tunduvalt rohkem. Toimub kas eespool või tagapool magu. Kui eespool, siis toimub eesmaos (ruminadid, kaamlid). Hobusel ja rotil pole eesmagu, neil toimub mingi fermetatiivne seede mao proksimaalses näärmetus osas. Pärast peensoolt toimub fermetatsioon umbsooles ja käärsooles. Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3
Viinamarjade kuivatamine vähendab nende veesisaldust ja tõstab suhkrusisaldust nagu väärishallituski. Vanasti kuivatati viinamarju selleks, et nendest tehtud vein rohkem alkoholi sisaldaks ja oleks seega stabiilsem ning kauem säiliv. Viinamarja kuivatatakse raamidel või üles riputatult 2- 4 nädalat. Valget veini tehakse heledatest viinamarjadest ( aga ka tumedaid viinamarju saab kasutada, kui neid ilma purustamata kohe pressitult). Kui mahlal on lastud settida järgneb fermetatsioon. See protsess on pikem kui punasel veinil, kuid täpne temperatuur ja kestus varieeruvad sõltuvalt veini laadist. Viinamarjadelt eemaldatakse varred ja seemned ning nad purustatakse. Purustatud marjad võib pumbata mahutisse, mida kutsutakse Vinimatic. Seal leotatakse (pehmendatakse) koos kestadega 12. 48 h, et kestad oma aroomi ja maitse kätte annaksid. Fermentatsioon toimub kas roosevabast terases tõrtes ehk lammevaatides. Enamus valgetest veinidest filtreeritakse ja pannakse pudelitesse,
annaabi.ee 
