Samas on teiste lämmastikühendite reduktaaside geenid inaktiivsed toimub nitraatne hingamine. 2) Püruvaadi dehüdrogenaasi geeni avaldumise kontroll Aeroobsetes tingimustes moodustub püruvaadist püruvaadi dehüdrogenaasi toimel atsetüül-CoA. Anaeroobsetes tingimustes on püruvaadi dehüdrogenaasi geeni avaldumine aga pärsitud ja püruvaadist tekivad püruvaadi-formiaadi lüaasi (Pfl) toimel atsetüül-CoA ja formiaat, millest lähtuvad fermenteerimisrajad. Aeroobse hingamise regulatsioon Elektronid kantakse NADH dehüdrogenaasi abil FMN-le, edasi Fe/S rühmale, siis ubikinoonile, sealt tsütokroom o või d oksüdaasile ja lõpuks hapnikule. Elektronid kantakse üle kas NADH-lt või teistelt substraatidelt (laktaat, suktsinaat, formiaat, glütserool 3-fosfaat) dehüdrogenaaside abil. ETS: 1) heemi sisaldavad komponendid tsütokroomid 2) Fe/S valgud 3) flavoproteiinid (sisaldavad flaviinmononukleotiidi FMN) 4) kinoonid
Hapniku puudumisel, kuid nitraadi olemasolul on aktiveeritud ainult nitraadi reduktaasi geen. Samas on teiste lämmastikühendite reduktaaside geenid inaktiivsed toimub nitraatne hingamine. Aeroobsetes tingimustes moodustub püruvaadist püruvaadi dehüdrogenaasi toimel atsetüül-CoA. Anaeroobsetes tingimustes on püruvaadi dehüdrogenaasi geeni avaldumine aga pärsitud ja püruvaadist tekivad püruvaadi-formiaadi lüaasi (Pfl) toimel atsetüül-CoA ja formiaat, millest lähtuvad fermenteerimisrajad. Sõltuvalt hapniku kontsentratsioonist on aeroobsel hingamisel aktiivne kas hapniku suhtes madala afiinsusega tsütokroom o oksüdaas (kõrgel hapniku kontsentratsioonil) või hapniku suhtes kõrge afiinsusega tsütokroom d oksüdaas (madalamal hapniku kontsentratsioonil). Seda, millised süsteemid parasjagu aktiveeruvad, on kontrollitud nelja regulaatorite rühma kaudu. ArcA/ArcB represseerib peamiselt aeroobse hingamisega ja tsitraaditsükli tööga seotud funktsioone.