Juhid Pal-tänava poistes - Janos Boka ja Feri Ats Juht on mingi seltskonna liider, kes juhib teisi ja annab nõu. Juht peab olema tark, julge, õiglane ja alati abivalmis. Ta ei tohi kunagi midagi häbiväärset ja rumalat teha, sest kõik seltskonna liikmed püüavad temast eeskuju võtta. Pal-tänava poiste juhiks oli Janos Boka. Ta oli tasase ja sügava häälega. Harva rääkis ta rumalusi või tegi koerustükke. Igasugustest riidudest püüdis ta alati eemale hoida, sest kui
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik.
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö • Nemecsek oli väike valgepäine poiss • Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. • Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. • Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka • Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. • Ta oli kõigi vastu väga aus. • Ta oli päris pikk, tumedate
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik.
Pal-tänava poisid Kes viis ära Pal-tänava poiste lipu? Kes oli selle õmmelnud? Milline nägi lipp välja? Pal-tänava poste lipu oli Feri Ats kaasa viinud. Lipp oli väike puna-roheline, mis oli Csela õe õmmeldud. Miks käskis kapten Boka kirjutada oma nime musta raamatusse? Kapten Boka käskis oma nime kirjutada musta raamatusse, sest jättis värava seest poolt riivi panemata. Miks jättis Boka Csönakosi paati valvama? Boka jättis Cönakosi paati valvama, sest Csönakos tähendab paadimeest. Miks tahtsid punasärklased krunti vallutada? Punasärklased tahtsid krunti vallutada, et neil oleks koht kus palli lüüa.
Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta kannatas kõik piinad ära, et teenida kaaslaste austust tema vastu. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Atsi iseloomustus Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Punane särk sobis talle väga hästi. Feri Ats oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta tahtis, et kõik käiks reeglite järgi. Feri Ats hoolis teistest ega mõelnud ainult enda peale. Tal oli väga tugev hääl ja tänu sellele said kõik aru mis nende ülesanne on. Ta nõudis teistelt korda ja reeglite täitmist ja tegi ise sama. Kasutatud kirjandus: F
Pal-tänava sõjavägi moodustus: Kapten, leitnat ja mooremleitnant. Reamehi oli vaid üks väike valgepäine poisike Nemecsek. Kõik võisid reameest karistada ja toppida vastavalt oma soovile kindlusvangistusse. Pal-tänava posite salgal oli oma väike puna-roheline lipp, mille oli Csese õe õmmeldud. Must nimekiri- Raamat kuhu kanti Pal-tänava poiste grupi nimesi , kes eksisid reeglites. Nt. Kapten Janos Boka unustas krundi värava riivi panna, mille tõttu varastati punasärkide kapteni Feri Atsi poolt lipp ära. Punasärkide nimetus- Kapten Feri Ats kandis punast särki ja kõik tema grupis olevad liikmed ahvisid teda. Punasärkide krunt- botaanikaaed, selle keskel asus lossivaremed, kus nad oma relvi (odad, tomahoogid), saaki hoidsid. lossivaremetest edasi läks puusild ( kus nad kordamööda vahti pidasid), mis viis saarekesele, kus oli punasärkide nö kogunemispaik. Väikese saare ümber valendas pisike vesikasvudega järv, mis oli tihedalt pilliroogu ja
Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecsek Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Ats Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Ta oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta nõudis teistelt korda ja reeglite täitmist ja tegi ise sama. POISID Pal- tänava poisid Punasärgid Janos Boka Feri Ats Csónakos Pásztorid Csele Richter Nemecsek Barabás Weisz MULJED Väga hea mulje jättis see raamat.
tegelasi, igalühel oma karakter ja head ning vead. Nii mõnigi tahaks olla Nemecsek julge ning aus ja astuda välja oma sõprade eest isegi siis kui see võib maksma minna ta elu. Kindlasti leidub ka selliseid, kes tahaksid olla nagu Gereb välaandja, pugeja, valelik ning salatseja. Kuid tema kohta ei saa ka midagi halvemat öelda. Lõpuks ta siiski üritas oma vigu parandada lahinguväljal võideldes Pal tänava poiste ,,lipu all." See on ka koht, kus me võime rääkida Feri Atsist, kes oli küll julm ning osaliselt tema julmuse tõttu suri ka Ernö, kes külma supluse tagajärjel haigestus. Kokkuvõttes me võiksime õppida Nemecsekilt julgust, ausust ning ustavust. Bokalt juhtimis- ja planeerimisvõimet ning Gerebilt seda, et kunagi ei ole hilja vigu parandada, ükskõik kuidas, aga mingi võimalus selleks on alati olemas. Feri Atsilt aga seda, et ükskõik milline julm tegu põhjustab kannatust teisele, kui ka teo tagajärjele.
Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta kannatas kõik piinad ära, et teenida kaaslaste austust tema vastu. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Atsi iseloomustus Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Punane särk sobis talle väga hästi. Feri Ats oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta tahtis, et kõik käiks reeglite järgi. Feri Ats hoolis teistest ega mõelnud ainult enda peale. Tal oli väga tugev hääl ja tänu sellele said kõik aru mis nende ülesanne on. Ta nõudis teistelt korda ja reeglite täitmist ja tegi ise sama. Oma arvamus
näitekirjanik.Tema näidendid "Liilia","Mäng Lossis","Luik"jt. · Raamat räägib kolmest poiste salgast:kiti- ühingust,Pal tänava poistest ja punasärkidest. · Salgad teavad üksteist ja raamat räägibki põhiliselt sellest, kuidas salgad omavahel läbi saavad. · Toimub ka sõda. · Raamat lõppeb kurvalt. · JANOS BOKA - väga tasakaalukas Pal tänava poiste juht. Ei kippunud esiplaanile. · NEMECSEK reamees, alati abivalmis, tahtis teistega võrdne olla. · FERI ATS - pisut tõre, sisimas tore poiss. · Punasärklaste juht oli Feri Ats. Nende moto oli olla tõsine. Kõik proovisid mängida suurt meest. · Kuigi punasärklased pidid olema ausad, tegid mõned ka valelikke tegusid. · Punasärklased asusid botaanikaaias. · Pal tänava poiste juht oli Janos Boka. Salgal oma lipp ja vapp, reamehed ja kaptenid. Salga plats asus Maria ja Pal tänava vahel. · Kitiühingusse kuulusid ka paljud Pal tänava poisid,
all. Oli tekkinud Austria-Ungari kuningriik. Austria keiser oli samal ajal Ungari kuningaks. Krunt tähendas poistele Ungari kuningriiki. Poisid võitlesid kaudses tähenduses oma kodumaa vabaduse eest. Kui lõpuks hakatakse krundile ehitama, siis see tähendab, et Ungari ei saa veel vabaks. Ungari saab vabariigiks 1918. aastal. Pal-tänava poisid: Punasärklased: Janos Boka Ernö Nemecsek Ferenc(Feri) Ats Barabas Vennad Pasztorid Csele Szebenics Csónakos Dezsö Gereb Wendauer Kolnay Leszik Richter Weisz 14 aastane tark poiss, kelle näos oli vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Harva rääkis ta rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud. Oskas tülidesse sekkuda, kui vaja ning oli ausa mehe eest alati väljas. Oli Pal-tänava poiste juht, sõjaolukorras kindral.
punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal-tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks kõrvaltegelaseks valisin ma härra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis rätsep Nemecseki juures riideid õmmelda.Rätsepa poeg oli suremas,aga sellel härral ei olnud üldse mingit kaastunnet
saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal- tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks kõrvaltegelaseks valisin ma härra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis rätsep Nemecseki juures riideid õmmelda.Rätsepa poeg oli suremas,aga sellel härral ei olnud üldse mingit kaastunnet.Temale oli tähtis tema pruun
Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal-tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks kõrvaltegelaseks valisin ma härra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis rätsep Nemecseki juures riideid õmmelda.Rätsepa poeg oli suremas,aga sellel härral ei olnud üldse mingit kaastunnet
saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal-tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks kõrvaltegelaseks valisin ma härra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis rätsep Nemecseki juures riideid õmmelda.Rätsepa poeg oli suremas,aga sellel härral ei olnud üldse mingit kaastunnet
Botaanikaaias punas�rklastele.P�rast sai ta oma tegudest aru ja proovis k�ik heastada v�itlusv�ljal. Teiseks k�rvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal t�itsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt v�limistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele l�ksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants k�sis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele v�ttis valveseisangu.J�ttis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele �ra annaks,ka �raandjat mitte.Ta oli teine Pal-t�nava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks k�rvaltegelaseks valisin ma h�rra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis r�tsep Nemecseki juures riideid �mmelda.R�tsepa poeg oli suremas,aga sellel h�rral ei olnud �ldse mingit kaastunnet
Pal- tänava poisid. Raamat „ Pal- tänava poisid“ jutustas kahe poistekamba tegemistest. Pal- tänava poisite pealikuks oli Janos Boka. Poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna-rohelisi mütse. Nende kogunemispaigaks oli tühi suur krunt.Krundi kõrval oli aurusaeveski. Krunt oli täis puuriitu ja see oli tõeline labürint. Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel. Nende pealikuks oli Feri Ats. Botaanikaaiapoisid kandsid kõik punaseid spordisärke. Kuna botaanikaaias ei saanud palli mängida, siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid. Peale sõda said poisid teada, et krundile hakatakse uusi maju ehitama. Ka botaanikaaia poistel ei läinud hästi. Nad tegid saarel suurt kisa,nii et aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja. Pärast seda saar suleti.
poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. Hea näitlejate mäng pani mind tegelastele kaasa elama, mõtlema aust ja sõprusest. Laval oli palju naljakaid momente, aga oli ka nukraid hetki. Väga kahju oli
Kontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga professionaalne. Esimeses vaatuses toimus tegevus varietees Orpheum
annaabi.ee 
