Tallinna eesti lauluselts ,,Estonia" oli laulupeo- eelsetel aastatel oma tegevusega üsna ummikus. ,, Estonia" võttis laulupeost osa 10-liikmelise kooriga. Enamik lauljaid olid ikkagi lihtsalt talumehed ja nendelt nõudis ettevalmistus muidugi kahekordset energiat. Raskusi valmistas ka nende aastate raske näljahäda, lauljate sõna otseses tähenduses tühi kõht, kuid sellestki saadi üle lauluentusiasmiga. Laulupeo ettevalmistamine tundus rahvale ka ühiskondliku kohustusena, ühe lülina feodalismivastases võitluses, seniste võitude kindlustamise ja uute saavutamisena. Ärkas ka võitlusvaim-püüe mitte teistest kooridest maha jääda, vaid koguni ette jõuda. Visade harjutuste järel hakkas laul aina paremini kõlama. ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26. märtsil 1869 Üheks üldlaulupeo ettevalmistusetapiks kujunes ,,priiusepäeva" tähistamine tema õigel tähtpäeval, s. o. 26 märtsil. Kui aasta alguses polnud veel laulupeo luba käes ja selle saamine
iseloomustuse jägi oli kui «tuletungal, mis Jakobson ilma sisse virutanud». Koidula hõ oguvast patriotismitundest kantud isamaalaulud kõelesid sageli rahva võtlus- ja kannatusrohkest minevikust. Ilmus rida demokraatliku põihoiakuga Eesti ajalugu käitlevaid raamatuid ja kirjutisi ka teistelt autoritelt, süenes huvi kroonikaliste algmaterjalide vastu. Rahvusliku liikumise demokraatliku suuna esindajate pö ordumine feodalismivastases võtluses, ajaloo poole on täesti mõstetav. Seni ilma ajaloota ja ajaloolise teadlikkuseta talupojarahvas sai nü ud kuulda oma kaugemast minevikust, esivanemate kangelaslikust võtlusest rö ovvallutajate üevõmu vastu, aastasadu kestnud kannatusist ja rõujate julmast omavolist, mis mõevõra muutunud vormides veelgi edasi kestis. Pö ordumine rahva vabadusvõtluse temaatika juurde ajaloos ei olnud niisiis mingi põenemine kaasajast
annaabi.ee 
