mobiliseerija. Jakobson seadis oma eesmärgiks luua võimalikult lai rahva ühisrinne balti aadli ülemvõimu vastu. Ea Jansen järeldas, et kogu ,,Sakala" tegevus pole Jakobsoni jaoks ikkagi muud kui vaid ettevalmistav periood, rahva kasvatamise ja jõudude kogumise periood. Jansen nägi Jakobsonis kahte poolt: ettevaatlik poliitikamees, kes püsis seaduslikes piires ja teisest poolest siiras demokraat, kes taotles laiade masside mobiliseerumist feodalismivastase võitluse nimel. Jakobsoni ,,Sakala" tähtsus · Enne ,,Sakalat" ei olnud Eestis täielikku organit, mis oleks tõepäraselt valgustanud eesti talurahva olukorda. · Sakala alustas kogu Baltimaade poliitilise korra laialdast kritiseerimist. · Sakala rõhutas talupoja klassivaenu mõisniku vastu ja mõisniku-talupoja sotsiaalse antagonismi senisest teadlikumat mõistmist. · Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma
viletsa õigluseta olukorraga ning otsustab ise kaasa aidata rahva elujärje parandamisele, selleks loob sidemed eesti talurahva ja intelligentsiga, tutvub Fr. R. Kreutzwaldiga. Valmivad akvarellid ,,Hiiu naised kaevul", ,,Ketraja", ,,Kunstniku sünnikoht" jt. tööd. 1864 suvel külastab Kõler taas Fr. R. Kreutzwaldi Võrus ja maalib temast 2 portreed. Lubjassaarel kutsub ta kokku talumeeste salakoosoleku keisrile esitatava palvekirja läbiarutamiseks. Kavandab ja maalib feodalismivastase kompositsiooni ,,Ärkamine nõidusunest". Esitab Kunstide Akadeemia näitusele Fr. R. Kreutzwaldi ja A. H. Neusi portreed, rea eestiainelisi akvarelle ning lisab neile 1865.a. eelpoolmainitud kompositsiooni. 1866 suvel käib Köler Soomes ja Stokholmis ning viibib baltisaksa laulupeol Tallinnas, rõõmustades ka ühe eesti laulukoori hea esinemise üle. 1867 saab Kunstide Akadeemia nõukogult professori tiitli. Moskvas toimuval etnograafianäitusel esitab rea eestiainelisi akvarelle
viletsa õigluseta olukorraga ning otsustab ise kaasa aidata rahva elujärje parandamisele, selleks loob sidemed eesti talurahva ja intelligentsiga, tutvub Fr. R. Kreutzwaldiga. Valmivad akvarellid „Hiiu naised kaevul“, „Ketraja“, „Kunstniku sünnikoht“ jt. tööd. 1864 – suvel külastab Kõler taas Fr. R. Kreutzwaldi Võrus ja maalib temast 2 portreed. Lubjassaarel kutsub ta kokku talumeeste salakoosoleku keisrile esitatava palvekirja läbiarutamiseks. Kavandab ja maalib feodalismivastase kompositsiooni „Ärkamine nõidusunest“. Esitab Kunstide Akadeemia näitusele Fr. R. Kreutzwaldi ja A. H. Neusi portreed, rea eestiainelisi akvarelle ning lisab neile 1865.a. eelpoolmainitud kompositsiooni. 1866 – suvel käib Köler Soomes ja Stokholmis ning viibib baltisaksa laulupeol Tallinnas, rõõmustades ka ühe eesti laulukoori hea esinemise üle. 1867 – saab Kunstide Akadeemia nõukogult professori tiitli. Moskvas toimuval
annaabi.ee 
