Kirkikuisade tõlgenduse järgi ennustas ta ühes oma ekloogis Kristuse sündi. Rüütliromaanide traditsioonid juhtisid aga Oidipuse ja Makedoonia Aleksandri lugude ning Vergiliuse Aeneis'e juurde. Usulises kirjanduses on valdavalt jumalaorjusega seotud literatuur. Selle kõrval ka pühakute ning märtrite lood, samuti mitmed legendid. Üldjoontes jaguneb keskaegne kirjandus kahte suurde perioodi: 1) sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine 2) arenenud feodalisimi kirjandus. Esimese kestus ei olnu ühtlande, üldiselt loetakse lõpuks 10. sajandit Selle perioodi väärtuslikemaiks kirjanduslikeks mälestusteks on rahvuseeposed. Säilinud on neid põhiliselt ääremaadel kuhu romanisatsioon nii palju ei ulatunud. Järgenva perioodi kirjandus laadilt ning arengult palju keerulisem. Esineb 13. sajandi alguseni. Esines kolme haruna: rahvuslikud sangarlaulud, feodalistlik rüütliromaan ja lüürika, klerikaalne kirjandus
Ajaarvamise moodus valitsejate valitsusaastate järgi. 1.jaanuaril Kristuse ümberlõikamispüha. Tüüpilisel jõuluaastal oli 24.detsember aasta alguseks. Tüüpilisel maarjaastal oli 25.märts, mil eostati Kristus?, aastavahetuseks. Ka lihavõtted mõnelpool aasta alguseks, liikuv aasta. Roomapärane dateerimine, hiliskeskajal päeva määratlemine kirikupühade järgi. Pühakute tähtsuse loend (paikkonniti erinev), mille järgi arvestasid preestrid oma kalendrit. Feodalisimi samastatakse keskajaga, feodalism on valesti mõistetud. Feodalism ei ole keskaeg, see on kasutusele tulnud hiljem, tähistab omanikusuhteid. Feodalism on vana korra ühiskonna korraldus. · Aadel valitsev kiht. · Ühiskond jaguneb privileegidega seisustesse (läänikord Francois gaanshoff = feodalism 11. - 13. sajandil). 2 · Talupoegade sõltuvus. · Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk). · Vasalliteet.