hierarhia. Suurfeodaal sai kuningalt maalt, jagades selle omakorda läänistatud maa väikefeodaalidele, olles neile senjööriks. LÄÄN: ehk feood, mis on kõrgemalt valitsejalt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud valdus. ALLOOD: allood ehk pärisvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võiks piiramata käsutada, millel ei olnud feodaalsuhteid. Nt vabadel talupoegadel oli allood. MEIER ehk mõisavalitseja BANALITEET mõisniku ainuõigus leivaajule, veskile, kirikuandamid, kohtuanamid. Aadel kui suletud seisus kujunes 1011 sajandi vahetusel, kui suhted stabiliseerusid ja maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks isalt pojale, mitte võimsalae. Pärimisreeglid said selgemaks ja kindlamaks.
augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nimemääramisest 6. Aadelkond Ülikud, vanemad muinasajal maakondi juhtisid kihelkonnavanemad üheskoos võimalik, et neid kutsuti kuningaiks on võimalik, et mõnel pool oli vanema amet muutunud pärilikuks , st et kihelkonna- ja külavanemaist oli kujunemas ülikkond samas ei tärganud feodaalsuhteid ühiste asjade arutamiseks kutsuti kokku vabade meeste üldkoosolek Aadli ja mõisate kujunemine Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju-Virus)
annaabi.ee 
