detsembrini 1799. Konsulisse kuulusid veel Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. Keiser 1804 aasta 18 mail lasi ta end keisriks määrata ja muutis oma nime Napoléon Bonaparte'ks. 1814 aasta 11. aprillis lõppes tema valitsemis aeg keisrina. Põhimõtted. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1. Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. 2. Vabaturumajanduse kehtestamine. 3. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4. Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5. Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Vallutused Egiptus Malta Itaalia Austria Sveits Holland Viini kongress Toimumis aeg: 1814 1815 Toimumise eesmärgik: Mitmete Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni
Oluline tsiviilkoodeksi e. Napoleoni koodeksi koostamine, seal olid kirjas inimeste võrdsus seaduste ees, isikuvabadused, see aktsepteeris tsiviilabielu. Tsiviilkoodeksist võtsid erinevad riigid ka eeskuju, sest Napoleon viis läbi ka terve rea vallutusi, selle läbi tsiviilkoodeksis kirja pandud põhimõtted levisid ka erinevates vallutatud alades. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1) Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. Mõjutas enim väikseid Saksa Vürstiriike. 2) Vabaturumajanduse kehtestamine tänu tsunftisunduse kaotamisele ning tänu maa muutumisele eraomandiks. 3) Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4) Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5) Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Viini kongressiga, mis toimus 1814-1814
Pole mõtet toota ühe vabrikuga kaupa üksnes oma vallale, seda ei ostaks keegi ja vabrik pankrotistuks. St on vaja muuta tootmissuhteid. · Tootmissuhted on baasiks juriidilisele ja poliitilisele pealisehitusele. Viimasesse kuulub ühe alaliigina ka teised erinevad ideoloogilised vormid nt. Kunst ja kultuur tervikuna. Sellest järeldub, et: · Tootmissuhetele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaal- kuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, 11 mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid.
turumajanduse loogika. Pole mõtet toota ühe vabrikuga kaupa üksnes oma vallale, seda ei ostaks keegi ja vabrik pankrotistuks. St on vaja muuta tootmissuhteid. · Tootmissuhted on baasiks juriidilisele ja poliitilisele pealisehitusele. Viimasesse kuulub ühe alaliigina ka teised erinevad ideoloogilised vormid nt. Kunst ja kultuur tervikuna. Sellest järeldub, et: · Tootmissuhetele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaalkuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 12 hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus
annaabi.ee 
