levitas esoteerilist vajrajana- budismi ja asutas 765 Samye kloostriülikooli. Aastal 779 vana Bö- usund muutus ametlikult teisejärguliseks ja budismist ning selle Vajrajana suunast sai peausund. Kuningas Munetsenpo üritas luua mingisuguse sotsialistliku ühiskonna tasandades võrdsustades kõikide omandi kolm korda, siiski tema üritus ebaõnnestus. Rahu ja piirilepe sõlmiti Hiinaga 822 kunigas Ralpaceni valitsusajal. Kuningriigi lagunedes 9. saj jagunes Tiibet väikesteks feodaalseteks vürstkondadeks. Kloostrisüsteemi elavnemine ja õpetuse teine levimine said alguse india päritoluga munk Atisa (980-1054) juhtimisel. Kloostrid tõusid kultuurielu võtmepositsioonile ja tõrjusid välja majandusliku elu põhimõtted võistluses maa aadelkonnaga. Hiinlaste ja Hindude eeskujule põhinev Kalacakra- ajaarvamine sai alguse aastal 1027. Tiibet aastatel 1959-1990 Peale 1959. aasta ülestõusu mahasurumist muutus nii HRV poliitika Tiibeti suhtes kui ka
oma võimu veel vähemalt sajandiks. Pealegi polnud saari eelnenud sõja käigus kuigi oluliselt rüüstatud, mistõttu võib arvata, et ka eliidi majanduslik võimsus polnud kuigivõrd vähenenud. Põletusmatuste järsk lakkamine ja kristliku matmiskombestiku omaksvõtt osutavad ristiusu kiirele aktsepteerimisele vähemalt kohaliku eliidi poolt. Sellega kaasnes mõistagi vallutuseelsete pealike-maaomanike ümberkujunemine feodaalseteks vasallideks. Saaremaa kristianiseerumise osas võib seega tõmmata paralleele 150200 aastat varem Skandinaavias toimunuga, kus kohalik eliit aktsepteeris ristiusu esimesena ning innustas oma autoriteedi ja eeskujuga ka ülejäänud elanikkonda seda suhteliselt kiiresti omaks võtma. Kristlikule maailmale omaste tõekspidamiste ja väärtushinnangute aktsepteerimine Saaremaa ülikkonna poolt kajastub ka Eesti vanimate kivikirikute püstitamises, mis ilmselt toimus kohaliku
annaabi.ee 
