tõstesilla, siis läbima viis väravat ja kuus allalastavat raudvõret, pöörama paremale ümber nurga ning lõpuks ületama veel ühe tõstesilla. Suuri, mitme kindlustusvööndiga linnuseid võisid endale lubada üksnes suurfeodaalid. Väikefeodaalid pidid leppima sootuks tagasihoidlikuma eluasemega ja paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid siis tavaliselt oma senjööri linnuses ja moodustasid tema kaaskonna. Seesuguste tugevalt kindlustatud feodaallosside aeg sai läbi alles XIV sajandil, mil ühes kuningavõimu tugevnemisega kadusid feodaalne killustatus ja lakkamatud kodusõjad. Feodaalide relvastus koosnes pikast piigist, sõjakirvest ehk taprist ning kahe teraga sirgest mõõgast. Kaitseks olid mõeldud teravatipuline kiiver, kilp ja turvistik. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke. Selle peale tõmmati sageli veel pikk linane särk
tõstesilla, siis läbima viis väravat ja kuus allalastavat raudvõret, pöörama paremale ümber nurga ning lõpuks ületama veel ühe tõstesilla. Suuri, mitme kindlustusvööndiga linnuseid võisid endale lubada üksnes suurfeodaalid. Väikefeodaalid pidid leppima sootuks tagasihoidlikuma eluasemega ja paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid siis tavaliselt oma senjööri linnuses ja moodustasid tema kaaskonna. Seesuguste tugevalt kindlustatud feodaallosside aeg sai läbi alles XIV sajandil, mil ühes kuningavõimu tugevnemisega kadusid feodaalne killustatus ja lakkamatud kodusõjad. 7.Rüütlite pidusöömingud Enne pidusöögi algust astusid kannupoisid rüütlite juurde. Igaüks teenis nelja rüütlit ja ulatas neile leige veega täidetud raske kuldvaagna. Kõrval seisis teener, kes ulatas rüütlitele valge käterätiku. Kõik andis tunnistust tohutust rikkusest. Üle saja vaagna kanti uksest sisse, iga nelja rüütli kohta üks
annaabi.ee 
