käsutusse ka oma lossid koos seal leiduva varustusega. Kuningat toetasid ka anglikaani vaimulikud ja privilegeeritud kaubakompaniide ladvik. Parlamendi leeri nimetati puritaanliku meestesoengu järgi ümarpeadeks. Parlamenti toetasid uusaadel ja linnad, usulisel alusel puritaanid. Puritanismi mõjul võitles parlamendi poolel ka suur osa talupoegadest. Teine osa neist läks aga vana kombekohaselt sõtta koos oma feodaalisandatega, sedapuhku kuninga poolel. Osa talupoegi püüdis aga jääda kodusõjast kõrvale, kaitstes oma talu ja peret mõlema poole vägede röövimise vastu. Pärast esialgset segadust kujunes välja mõlema leeri vaheline territoriaalne jaotus. Kuninga leeri toetas Põhja- ja Lääne-Inglismaa, välja arvatud sealsed suured linnad Hull, Leeds jt. Parlamendi poolel oli kapitalistlikult enam arenenud Kagu-Inglismaa, mille peamine tugipunkt oli London.
Kuningat toetasid ka anglikaani vaimulikud ja privilegeeritud kaubakompaniide ladvik. Parlamendi poole jäid peamiselt kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid. Parlamendi leeri nimetati puritaanliku meestesoengu järgi ümarpeadeks. Parlamenti toetasid uusaadel ja linnad, usulisel alusel puritaanid. Puritanismi mõjul võitles parlamendi poolel ka suur osa talupoegadest. Teine osa neist läks aga vana kombekohaselt sõtta koos oma feodaalisandatega, sedapuhku kuninga poolel. Osa talupoegi püüdis aga jääda kodusõjast kõrvale, kaitstes oma talu ja peret mõlema poole vägede röövimise vastu. Pärast esialgset segadust kujunes välja mõlema leeri vaheline territoriaalne jaotus. Kuninga leeri toetas Põhja- ja Lääne-Inglismaa, välja arvatud sealsed suured linnad Hull, Leeds jt. Parlamendi poolel oli kapitalistlikult enam arenenud Kagu-Inglismaa, mille peamine tugipunkt oli London. Kodusõja algul näitas kuninga ratsavägi oma