2) hariduse omandamine väljaspool Eestit. Oma tööga tahan leida hüpoteesidele kinnitust. 4 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist Kuni 19. sajandini elas väljaspool Eesti ala väga vähe eestlasi. Needki olid enamasti Eesti- lähedastele aladele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Selliste Eesti asunike hulka on hinnatud 18. sajandi algul u 6000-le, 18. sajandi lõpul u 20 000-le ja veel 19. sajandi keskpaiku 30 000-le. See moodustas vaevalt 3–4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. (Rosenberg 2007) Väljarännet soodustas Vene riigi teenistuses karjääri teinud ja valitsejate poolt toetatud baltisaksa mõisnike ilmumine Peterburi lähistele
raske. Aastail 1837-49 läks Liivimaa Eesti Eesti ala (kuid enamasti Eesti lähistel) väga osast ametlikult väljapoole vaid sadakond vähe. Need olid sinna sattunud võrdlemisi maksualust meeshinge, neistki 60 Eestimaa ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu kubermangu. eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber Arvukamalt suunduti Eesti ala linnadesse, sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava