Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti aladel: Muistne vabadus,linnade teke. Linnad kõrg- ja hiliskeskajal:
Lään, talupojad ja mõis Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi. · Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalie oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. · Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. 12. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Lääne-Euroopas tunti neid kui normanne ning inglismaal kui taanlasi. Ida-Euroopas nimetati retklejaid varjaagideks. Viikingite näol oli tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega. · Viikingriretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaeegadel. Mindi
Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. 18.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa peamisi arengujooni hiliskeskajal. Inglismaa Võimule sai Tudorite dünastia, majanduslik areng oli kiire ning kuningavõim tugev. Prantsusmaa tsentraliseeritud riik kujunes 16. Sajandi alguseks. Linnad arenesid, tekkisid manufaktuuri, toodeti luksuskaupasid. Saksa-Rooma riik killustatus püsis, keisrit valisid seitse kuurvürsti, valiti teadlikult nõrk valitseja, et feodaalie sõltumatus säiliks. Venemaa Moskva vürstiriik tugevnes, vürst võttis Venemaa suurvürsti tiitli. Moskva suurvürstiriik koos liitlastega võitis mongoleid, kuid mongoli-tatari ike jäi püsima. Suurvürst Ivan III liitid Novgorodi ja Pihkvamaa. 19.Nimeta katoliku kiriku õpetusele iseloomulikke jooni. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme
annaabi.ee 
