Kloostrid olid peamised kultuuri- ja haridusasutused. Kloostrimungad kirjutasid raamatuid ja seal anti haridust, säilitati kultuuripärandit. Nüüd, kui linnad võimu kogusid, peeti oluliseks ka ilmalikku haridust, sest mõisteti haritud ametnikke puudust. Nii kasvasid kloostrikoolidest välja ülikoolid. Hakati kirjutama ka ilmalikke teoseid, näiteks rüütliromaane. Linnaelanike seas oli tunduvalt suurem osa kirjaoskajaid, kui maal. Võrreldes varakeskajaga tõusis linnade tähtsus feodaalajastul suures mahus. Tänu vajadusele vahetada eksootilist kaupa teiste rahvastega, koguneti keskustesse, kus toimus oluline protsess inimkonna arengul. Linnades tekkis rahandus, pandi rõhku kirjaoskusele ja haridusele. Linnad olid tunduvalt kõrgemalt arenenud, kui maapiirkonnad. Ka talupoegade elus mängisid linnad olulist rolli.
Sündivale lapsele ei omistatud praktilislt meeleelundite tundlikkust ( laps ei kuule, ei näe), imikutel arvati, et valutundlikkus puudub (protseduure tehti ilma valuvaigistiteta). - Inimeste tervisenäitajad hakkasid halvenema ja hakati uurima, kuidas muuta rasedust turvalisemaks. Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegade? Pärandus, bioloogiline tung, abistamise ja toetamise roll (töökäsi feodaalajastul), surematus mis saavutatakse läbi laste, elukutse edasi andmiseks, soov jagada hellust ja soojust... Müüdid- Laste saamisega seotud jne Traditsioonid- ristimine, nime pärandamine toome palju sotsiaalset konteksti, mis määrab sotsiaalse raamistiku Tabu- vallaslapsed, mida raseduse ajal tohiks teha ja mida mitte. Lapse sündi on läbi aegade toetanud sotsiaalne raamistik. Protsess kasvamine- akt lapse sünd. Inimese ühe paljunemise tsükli
Kuni 80ndateni kasutusel olev mudel oli hästi meditsiinikeskne. Sündivale lapsele ei omistatud praktilislt meeleelundite tundlikkust ( laps ei kuule, ei näe), imikutel arvati, et valutundlikkus puudub (protseduure tehti ilma valuvaigistiteta). Inimeste tervisenäitajad hakkasid halvenema ja hakati uurima, kuidas muuta rasedust turvalisemaks. Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegade? Pärandus, bioloogiline tung, abistamise ja toetamise roll (töökäsi feodaalajastul), surematus mis saavutatakse läbi laste, elukutse edasi andmiseks, soov jagada hellust ja soojust. Seemnerakud Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek (1632-1723) oli esimene inimene, kes omavalmistatud mikroskoopi kasutades kirjeldas mitmeid erinevaid rakutüüpe, ka inimese seemnerakke. Seniajani ei teatud kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata
annaabi.ee 
