moodustuvas tahmas ja süsinikurikastes maavarades · Amorfset süsinikku saadakse süsinikühendite kuumutamisel õhu juurdepääsuta Süsinik · Lonsdeiliit on looduslikult moodustunud süsinikku sisaldavate meteoriitide langemisel Maale; kunstlikult on teda võimalik toota kõrgorienteeritud grafiidist kõrgetel rõhkudel ja suhteliselt madalatel temperatuuridel · Klaasjat süsinikku toodetakse kuumuse käes puhastatud fenoolvaigu (phenolic resin) põletamisel mitteoksüdeerivas keskkonnas. · Süsiniku nanovahtu saadakse klaasjast süsinikust lasertöötlemisel vaakumkambris · Karbüünide tootmisel kasutatakse samuti laseril põhinevat tehnikat Süsinik Kasutusalad: ·Grafiit - tiiglid ja ahjuvooderdised, elektroodid (termiliselt vastupidav); pliiatsisüdamik, printeritahm ·Teemant juveeli- ja tehnikatööstus (vastupidav, kõva puurimine) ·Nanotehnoloogia (fullereenid, grafeen)
Nende kasutamise peamiseks puuduseks on nende tume värv (kas must või tumepruun), vormimist piirav kõrge rõhu kasutamise nõue ning mõneti teistele uuematele polümeeridele alla jäävad mehaanilised omadused. Kasutatakse vineeri tootmiseks (adhesioonmaterjalina spoonikihtide liimimiseks), täiteainete/armatuuri immutamiseks (paber, riie, puit jt.). Fenoolvaiguga immutatud tekstiile tuntakse nime ,,tekstoliit" järgi, valmistatakse näiteks elektroonikaseadmetes kasutavaid trükiplaate. Fenoolvaigu ja paberi komposiiti tuntakse kui ,,Getinax", kasutatakse isolaatorplaaisolaatorplaatide valmistamiseks (kasutusel elektriseadmetes). Fenoolvaikusid kasutatakse tihti tulenevalt nende väga headest siduvusomadustest erinevate abrasiivmaterjalide tootmiseks (näiteks liivapaber, lihvimiskettad, piduriklotsid). Tuntumaiks fenoolvaikudel baseeruvaks materjaliks on bakeliit, mis töötati välja 1907.a. Belgia keemiku Leo Baekelandi poolt (koosneb fenoolvaigust ja puidupulbrist)
Tänapäeva tootmisprotsessis kaks pealmist paberikihti immutatakse melamiinvaiguga ja alumiste kihtide korral kasutatakse fenoolvaike. Immutamine algab paberiribade leotamisega vaigus. Antud laminaadi saab teha erinevaid sorte erineva paksusega, olenevalt plaanitavale kasutusele. Võib olla 7..18 paberikihti, mis on kombineeritud viimase lehega. Paber on erineva laiusega lindina, kõige tavalisemalt 3,4,5 jalga (jalg on inglise mõõtühik, 1jalg=30,48cm). Jõupaber jookseb läbi fenoolvaigu toobri või tünni. Kõige pealmine kiht on poolenisti läbipaistev, mis läbib melamiinvaigu tünni. Pealmise kihi all olev kiht on dekoratiivne kiht, millele on trükitud värv või muster, mis paistab läbi pealmise kihi. See kiht samuti peab läbi minema melamiinvaigust. Vaiguga immutatud lehed pannakse kuivatuskambrisse. Järgmiseks need lõigatakse ja kuhjatakse üksteise otsa virna: puhas- ja dekoratiivkiht on jõupaberikihi otsas.
Harilik mitteniiskuskindel Niiskuskindel praegu on kogu valmistatav vineer niiskuskindel Veekindel Interior vineer – liimitud karbamiidliimiga (hele liimivuuk), kasutamiseks sisetingimustes Exterior vineer – liimitud fenoolformaldehüüd vaikliimiga (tume liimivuuk) Välistingimustes kasutamiseks, veekindel Erivineerid Paadivineer (troopilistes puuliikidest , suurema vastupanuga mädanemisele) Filmi vineer – fenoolvaigu kihigs kaetud vineer Mõõdud Standardmõõdud : (mm) – 1525x1525 ; 1220x2440 , 2440x1220 , 1250x250 , 2500x1250 , 1500x3000 , 1525x3050 Paksused : (mm) – 4 ; 6,5 ; 9 ; 12 ; 15 ; 18 ; 21 ; 24 ; 27 ; 30 ; 35 ; 40 ; 45 ; 50 Opersatsioonid ristvineeri valmistamisel Spoonipaku kuumutamine Spoonitreimine Spooni kuivatamine Sorteerimine, lõikamine, koostamine Liimitamine Pressimine Jahutamine
annaabi.ee 
