(Tähtaeg 30.10.14) 1. Mis on fenomenoloogiline eksitus Place’i järgi? Ekslik eeldus, et kuna meie võime kirjeldada asju meie keskkonnas sõltub meie teadmisest nendest, meie asjade kirjeldused on peamiselt meie teadliku kogemuse kirjeldused ja ainult teisena, kaudne, ja objektide ja sündmuste erapooletud kirjeldused meie keskkonnas. On eeldatud, et kuna me tuvastame asju meie keskkonnas välimuse, heli, lõhna, maitse ja tunde järgi, siis me kirjeldame nende fenomenoloogilisi omadusi – välimuste, helide, lõhnade, maitsete ja tunnete omadused, mida need toodavad meid, ja järeldavad nende reaalseid omadusi nende fenomenoloogilistest omadustest. Tegelikult on asi vastupidi. Kõigepealt me õpime ära tundma meie keskkonnas asjade tegelikke omadusi. Õpime samade omaduste kaudu – välimus, lõhnad jne enne kui suudame kirjeldada asju. Kui me oleme õppinud kirjeldama asju oma keskkonnas, siis saame õppida kirjeldama neid lähtuvalt oma teadvusest.
Töö eesmärk on seega siis kirjeldada Jungi käsitlusi, mis seonduvad hea ja kurja temaatikaga. Miks valida Jung? Üheks oluliseks põhjuseks on tema mõjukus, sest läbi aastakümnete on teda lugenud ja temaga arvestanud paljude erialade intellektuaalid. Kõige olulisemaks põhjuseks on aga tema poolt pakutav rikkalik võrdlusmaterjal, mis sisaldab numinoossete inimkogemuste kirjeldusi, unenägusid, müüte, muinasjutte, religiooniloolisi ja -fenomenoloogilisi näiteid. Selle kaudu moodustatud uurimisruum on ka oluliselt laiem ruumist, mis moodustuks siis, kui lihtsalt võrrelda erinevate teoloogide seisukohti hea ja kurja käsitlemisel. Jungi puhul lisab huvitava momendi just empiiriline pagas.Töötanud aastaid psühhiaatrina, nägi ta paljude inimeste meeleseisundit, mida kuidagi ei saanud pidada heaks, kuna see tegi neile vaeva ning võimatuks enese eluga iseseisvalt toimetuleku. Ka hilisem karjäär psühholoogilise
annaabi.ee 
