uuritava nähtuse seisukohast olulisi tähendusi. Tähendusüksused säilitavad alati sideme kirjelduse terviklikkusega. Uurijal ei ole õigus otsustada, milline tähendus on oluline ja milline mitte. Uuritavate keelekasutus säilitatakse selles etapis algsel kujul. Kolmas etapp. Uuritavate keelekasutuse tõlkimine teaduskeelede. Igale tähendusele liidetakse tõlge teadusala keelde, seos tõlke ja algupärase keelekasutuse vahel peab jääma nähtav. Fenomenoloogilisele tasandile jõudmiseks tuleb kasutada reflektsiooni ja kujutluslikku varieerimist, mis aitab uurijal tabada uuritava kogemust sellisena nagu see on. Refelekstiooni ja kujutusliku varieerimise abil püütakse valgustada juhtunu tegelikku püshholoogilist olemust, kuna uuritavate kogemused on tavaliselt esitatud mitmetähenduslikuna ja mitme tegelikkuse võrgustikuna. Neljas etapp. Individuaalse tähendusvõrgustiku moodustamine. See tähendab kõigile
Väga paljude (üle 1000) valkude ruumiline struktuur on teada atomaarsel tasemel kasutades kristalliseeritud valkude uurimist röntgenkiirte hajumise ja lahustunud valkude analüüsi tuumamagnet resonantsi abil. Need andmed võimaldavad mõista valkude struktuuri tagavaid jõude ja struktuurse dünaamika ning struktuuri stabiilsust määravaid tegureid. Samas on aga valgu ruumilise struktuuri ennustamine primaarastruktuuri järgi jäänud suurel määral fenomenoloogilisele tasemele. Kõige tulemuslikum meetod valkude ruumilise struktuuri ennustamiseks primaarstruktuuri alusel põhineb primaarstruktuuri homoloogia otsingul mõne juba tuntud ruumilise struktuuriga valguga. Kui primaarstruktuurid on piisavalt homoloogsed, siis võib suure tõenäosusega oletada, et ka ruumilised struktuurid on sarnased. Valkude ruumilise struktuuri ennustamine on väga oluline probleem nende omaduste mõistmisel ja seega bioloogilistest protsessidest arusaamisel. Tänapäeval
annaabi.ee 
