lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme üldistavate tööde tegemises eesti keele ajaloolises sõnavaras kolleegidest maha jäänud. Siiski pole eesti keele sõnavara päritolu uurimine täiesti uurimata ala. Eesti sõnade algupära selgitamine on kestnud mitmeid inimpõlvesid. 1.2 Eesti keele sõnavara ajaloo uurijad Eesti keele sõnade päritolu on uurinud mitmed nimekad fennougristid, slavistid ja germanistid. Ka Tartu Ülikooli õppejõududel on olnud selles töös kaalukas osa. Vene laenude osa uuris Mihkel Veske. Eesti keele sõnade päritolu sedelite süstematiseeritud kogu ehk kartoteeki püüdis kokku panna Jaan Jõgever, kahjuks selle kogu viimased säilinud materjalid hävisid ülikooli peahoone põlengus. Sõnade päritolu uurimises on tähtis roll ka Lauri Kettunenil, kes oma doktoriväitekirjas Kodavere murraku häälikuloost ja eesti keele
mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma peamiselt lääne poole ja umbes 5000 aastat tagasi jõuti siia Läänemere kallastele. Uus teooria Teooria vaimne isa on Turu ülikooli foneetikaprofessor Kalevi Wiik. Tema jünger Eestis on Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap: "Uuenduslikud fennougristid on seisukohal, et eestlased on põliselt, vähemalt 12 000 aastat elanud oma praegusel territooriumil. See põhimõtteline seisukoht välistab iganenud vaated suhteliselt hilisest idast saabumisest, mongolisegusest geneetilisest päritolust. Kogu Põhja-Euroopa vanim elanikkond on olnud igati tõenäoliselt soomeugrikeelne ning meie nn sugulaskeelte levikusuund on olnud hoopis läänest itta kuni Kesk-Siberini välja." Esimesed andmed eestlaste kohta Thatsiuselt - Arvatavasti esimesed andmed
siiski võimalik kindlaks teha ka üsna kauged sugulused. Selleks soon suon(a) san šün sön tān in tī' ✴sõnә tuvastatakse keeltes toimunud häälikumuutused ja nende mõju süda čâðe śed'eŋ' šüm śulem sәm sziv sài ✴śüбä arvestades taastatakse sõnade algne kuju. Näiteks fennougristid nimi nâmmâ l'em lәm ńim näm név ńī' ✴nime on teinud kindlaks, et eesti sõna pea ja ungari sõna fej tulenevad maks muekse maksă mokš mus mait máj muro ✴maksa ühisest uurali allikast: ungari keeles toimus häälikumuutus p > f, Tabel 1. Mõned ühisuurali sõnad uurali keeltes koos rekonstrueeritud algvormiga
annaabi.ee 
